| Liiginimi eesti
keeles |
Piilpart |
| Liiginimi ladina
keeles |
Anas crecca |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Pritsakas, piripart,
poripart, piilu |
| Suurus |
Kehapikkus 34-38 cm, tiibade siruulatus
53-59 cm, kaal 270-330 grammi. |
| Levik |
Levinud Euroopas ja põhjapoolsemas
Aasias. Talvituvad Lõuna-Euroopas ja Põjha-Aafrika rannikul, samuti
Aafrika kesk- ja idaosas, Aasia populatsioonid aga Lõuna-Aasias.
Eestis nii mandril kui saartel ühtlaselt levinud tavaline haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 1500-2000 haudepaari.
Talvine arvukus 20-100 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Elupaigana eelistab
madalaid kinnikasvavaid siseveekogusid, sageli laukaid ja
rabajärvi. Mereäärsetel aladel pesitseb harva.
|
| Ränne |
Meil rändlind, Lõuna- ja Kesk-Euroopas
osaliselt paigalind. Meile saabub aprilli keskel, aktiivne läbiränne
toimub mai keskpaigani. Sügisrändeks kogunemine algab augustis,
viimased lahkuvad oktoobri alguses. Üksikud (20-100) talvituvad. |
| Toitumine |
Toitub õrnadest
veetaimedest, marjadest, taimeseemnetest ja selgrootutest
loomadest. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa ehitab veekogu lähedale maapinnale
rohu sisse, tarnade või põõsaste varju. Pesamaterjalina kasutab
kuivanud taimi ja udusulgi. Mai lõpul muneb emaslind 7-10
kreemjasvalget muna, pojad kooruvad juuni teisel poolel. Peaaegu
kohe pärast koorumist sukelduvad ja ujuvad pojad ülihästi ning
jooksevad ka maapinnal. Suuremaks kasvades kaotavad nad
sukeldumisvõime. Pojad lennuvõimestuvad alates augusti keskpaigast.
Pärast haudeaja algust juuni teisel poolel lahkuvad isaslinnud
pesapaikadelt, et sulgimissalkadena kuni noorlindude
lennuvõimestumiseni aega veeta. |
| Ohustatus ja kaitse |
Jahilind. Ei kuulu looduskaitse alla.
Peamiseks ohuks loetakse veekogude saastumist. Tänu oma elupaigale
on piilpardil küllalt palju vaenlasi, peamiselt kulliliste ja
väikekiskjate näol. Piilpart on ka jahilind, keda ohustab
salaküttimine ja pliihaavlite kasutamine. Rahvusvaheliste
ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis. |