Hallhani

You need Plug-In support

Hallhane hääl

 

Hallhani

Hallhani on meie kõige kopsakam haneline, täiskasvanud lind kaalub 3...4.5 kilo ning suuruselt koduhanele palju alla ei jää. Nagu nimi ütleb, on tegu põhivärvuselt halli linnuga. Pea ja kael on tal pruunikashallid, tiivad ja selg helehall ning keha alapool rinnast alates valge. Nokk on hallhanel kollakas-lihakarva, jalad roosakad.

Hallhane elupaigaks on suured roostikud ja randniidud, sügisesel läbirändel aga peatuvad sageli tohutute parvedena põldudel, aasadel ja muudel sarnastel lagedatel aladel. Hallhaned toituvad eranditult taimedest.

Üksikud hallhaned pesitsevad soodes ja rabades, enamik aga eelistab meresaari. Pesapaigaks valib hallhani tiheda roostiku servaala, kuhu kuhjab pesaks kõrge hunniku kuivanud roovarsi. Pesas on aprilli teisel poolel 2...17, tavaliselt aga 3...6 valget karedakoorelist muna. Pojad kooruvad mai esimesel poolel. Pesitsusajal on vanalinnud häirimise suhtes väga hellad ja seetõttu ei tohiks neid sel perioodil mingil viisil segada. Elu on looduses karm ja mahajäetud kaitsetust pojast saab harilikult kajakate pidusöök.

Kui pojad on võimelised vanalindudele järgnema, lahkub hanepere oma pesapaigast. Pojad on pidevalt vanemate valvsa pilgu all ja sel perioodil hukkub neid võrreldes pesitsusajaga tunduvalt vähem. Poegade sirgudes tehakse üha pikemaid retki avamerele, mille väikeste laidude ümbruses veedavad ka sulgimisaja. Sel ajal puudub lindudel lennuvõime, seepärast nad eelistavadki kaugeid avamere laide, seal kas on vähe või pole üldse nende looduslikke vaenlasi. Pojad lennuvõimestuvad juuli lõpuks. Hallhanede saabumine ja lahkumine on seotud jäälagunemise ja -tekkega merel.

Hallhani on väärtuslik jahilind, keda tema sügisesel läbirändel ka intensiivselt kütitakse. Muul ajal, eriti aga pesitsusajal neid küttida ei tohi.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri