Sookiur

Liiginimi eesti keeles Sookiur
Liiginimi ladina keeles Anthus pratensis (L.)
Rahvapäraseid nimesid Soovästrik, soopiuksuja, soosiisike, kadakalind.
Kehamõõtmed Teistest kiurudest väiksem, kehapikkus alla 16 cm.
Kehamass Alla 20 g.
Levik Euraasia tundra- ja metsavööndis. Eestis üldlevinud haudelind.
Arvukus Sage haudelind, kuid viimase 20 aastaga kahanenud kolmandiku võrra. Praegu arvatakse meil pesitsevat 50…100 tuhat paari.
Elupaik ja -viis Märja või vesise pinnasega ava- või poolavamaastikul: lage- või puisniidud (sh kultuurniidud ja karjamaad), luhad, madalsood, rabad, paiguti ka loopealsed. Tegutseb valdavalt maapinnal, ärevuses võib ka põõsa otsa istuda. Lend on madal ja järguline, kiirete tiivalöökidega, Mängulennul tõuseb maapinnalt astmeliste järkudena ning laulab laskumiseni. Peale lennus laulmise laulab ka maapinnal, harva veel puuokstelgi.
Ränne Rändlind. Talvitab Põhja-Ameerikas, Vahemeremaadel, Krimmis, Kesk- ja Ees-Aasias. Saabub kevadel Eestisse märtsi lõpul või aprilli alguses. Aprillis toimub ulatuslik läbiränne. Sügisene äralend algab augusti teisel poolel, aga peamiselt langeb septembri keskpaigale, mõnedel andmetel aga oktoobri keskpaigal ja sel juhul lahkuvad üksikud alles novembris.
Toitumine Toitub putukatest, peamiselt nokib neid maapinnalt, eelistab mitmesuguseid mardikaid ja liblikaröövikuid.
Pesitsemine Pesa ehitab maapinnale rohttaimede ja eelmise aasta rohukulu varju, tihti ka kulu alla või mättaserva sisse, sageli mätta peale või kuivemale kõrgemale kohale. Esimene kurn mai alguses, selles 4...6 (7) muna. Järelkurni esineb juuli alguseni, nendes mune mõnevõrra vähem.
Areng Pojad lennuvõimestuvad mai lõpul või juunis.
Koht ökosüsteemis Kahjurputukate hävitajana on kasulik lind.
Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri