Sookiur

Liiginimi eesti keeles Sookiur
Liiginimi ladina keeles Anthus pratensis
Rahvapäraseid nimesid Soovästrik, soopiuksuja, soosiisike, kadakalind.
Suurus Kehapikkus 14-15,5 cm, tiibade siruulatus 22-25 cm. Kaal 15-23 grammi.
Levik Levila jääb Euraasia tundra- ja metsavööndi piiridesse. Talvitub Põhja-Aafrikas, Vahemeremaades, Musta mere ümbruses ning Ees- ja Kesk-Aasias. Eestis on kõikjal levinud harilik haudelind, puududes vaid intensiivse põllumajandusega piirkondades, avamerelaidudel või suuremates metsamassiivides.
Arvukus Eestis pesitseb 100 000 - 150 000 haudepaari. Talvitub kuni 10 isendit.
Elupaik ja -viis Asustab erinevaid ava- ja poolavamaastikke (luhtasid, niite, märgalasid, soid, rannikualasid). Ei asusta teraviljapõlde ning puudub paikadest, kus valdavad suured metsamassiivid või esineb tihe inimasustus.Tegutseb valdavalt maapinnal, ärevuses võib ka põõsa otsa istuda.
Ränne Saabub Eestisse märtsi lõpul-aprilli alguses. Aprillis toimub ulatuslik läbiränne. Sügisene äralend algab septembris ja kestab novembrini. Üksikud isendid talvituvad Eestis.
Toitumine Toitub putukatest, peamiselt nokib neid maapinnalt. Eelistab mardikaid ja liblikaröövikuid.
Pesitsemine Mängulennul tõuseb maapinnalt astmeliste järkudena ning laulab laskumiseni. Peale lennus laulmise laulab ka maapinnal, harva veel puuokstelgi. Pesa ehitab maapinnale rohttaimede ja rohukulu varju või mättaserva sisse. Eelistab enamasti ümbritsevast maapinnast veidi kõrgemal asuvaid kuivemaid kohti. Esimese kurna muneb emaslind mai alguses, selles on 4-6 muna. Järelkurni esineb juuli alguseni, nendes on mune mõnevõrra vähem. Pojad lennuvõimestuvad mai lõpul või juunis.
Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all, kuid arvukus on oluliselt langenud. Suurimad ohud on üldisest põllumajanduspoliitikast tulenev intensiivsem majandamine, rannakarjamaade hävimine põllumajandustegevuse lõppemise tõttu ning looduslike vaenlaste asurkonna suurenemine (rebased, kährikud). Euroopas peetakse peamisteks ohtudeks põllumajanduse intensiivistumist, millega on kaasnenud rohumaade intensiivsem majandamine, suurem häirimine ning maakasutuse muutused.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri