Metskiur

Liiginimi eesti keeles Metskiur
Liiginimi ladina keeles Anthus trivialis (L.)
Rahvapäraseid nimesid Mahlalind, sookiur, nõmmekiur, soolõoke, rabalõoke, metsalõgu, metspiuksuja, puukiur, puulõoke, puusiisike, peibelane.
Kehamõõtmed Kehapikkus 16...18 cm.
Kehamass Kaalub 21...23 g.
Levik Euraasia metsa- ja metsastepi vööndis, põhjapiir enam-vähem põhjapolaarjoonel. Eestis üldlevinud haudelind.
Arvukus Üks arvukamaid linde Eestis - teda arvatakse pesitsevat 500 tuhat kuni 1 miljon paari.
Elupaik ja -viis

Hõredates puistutes, metsaservadel ja -väludel, raiesmikel, põõsas- ja puissoodel, rabadel, ka linnaparkides. Tegutseb maapinnal ja puude otsas. Lendab järguliselt, vibutab nõrgalt sabaga. Laulab nii lennul kui ka puu otsas istudes. Laul algab harilikult veidi enne õhkutõusu kõrgpunkti jõudmist või laskumise algul. Tõustes oksalt väga kõrgele laulma võib maanduda samale või kõrvalasetsevale oksale. Väga ettevaatlik.
Ränne Rändlind. Saabub aprilli teisel poolel, mais on ulatuslik läbiränne. Lahkumine peamiselt septembri teisel poolel, aga üksikud jäävad veel kuni oktoobri keskpaigani.
Toitumine Otsib maapinnal joostes putukaid. Enamasti hästi valgustatud paikades: metsavälud ja -sihid. Koostis varieeruv sõltudes elupaigast, enamasti aga mitmesugused mardikad ja liblikad.
Pesitsemine Maapinnal rohttaimestiku varjus. Alustab mai lõpul. Pesa lihtne, kuid väga korrapärane, kausjas, kuivadest taimevartest. Mune 4...6, inkubatsiooniaeg 10...12 päeva. Osal isendeist on kaks kurna aastas.
Areng Pojad on pesas 10...12 päeva. Häirimisel võib vanem pesa hüljata. Pesast lahkudes ei oska pojad veel lennata, tegutsevad paar päeva pesaümbruse taimestikus. Lennuvõimestuvad juuni teisel poolel.
Koht ökosüsteemis Kahjurputukate hävitajana toob kasu.
Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri