| Liiginimi eesti
keeles |
Metskiur |
| Liiginimi ladina
keeles |
Anthus trivialis |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Mahlalind, sookiur,
nõmmekiur, soolõoke, rabalõoke, metsalõgu, metspiuksuja, puukiur,
puulõoke, puusiisike, peibelane |
| Suurus |
Kehapikkus 14-16 cm, tiibade siruulatus
26-30 cm. Kaal 19-25 g. |
| Levik |
Levinud Euraasia metsa- ja
metsastepivööndis. Talvitusalad asuvad Aafrikas lõuna pool Sahara
kõrbe ning Indias. Eestis üldlevinud haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 300 000 - 600 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis
|
Asustab
poolavamaastikke: metsaservi ja -lagendikke, raiesmikke,
puisniitusid ja võsaservasid, puisrabasid, männikuid jt hõredaid
metsi. Paljudes poolavamaastikes on metskiur üks tavalisemaid
haudelinde. Tegutseb maapinnal ja puude otsas. Lendab järguliselt,
vibutab nõrgalt sabaga. Laulab nii lennul kui ka puu otsas
istudes.
|
| Ränne |
Rändlind. Saabub
aprillikuu jooksul, mais on ulatuslik läbiränne. Lahkumine toimub
peamiselt septembri teisel poolel, üksikuid linde võib kohata veel
novembri alguseni.
|
| Toitumine |
Toiduks on putukad ja nende vastsed,
vähesel määral ka seemned. Taimset toitu sööb tavaliselt peale
pesitsusaega. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa hakkab kiurupaar ehitama maikuu
keskel maapinnale rohttaimede varju kuivadest taimevartest ja
rohulibledest. Oma kujult on see kausjas ja lihtne, kuid väga hästi
viimistletud. Emaslind muneb mai lõpupoolel 4-6 muna, mida haub
10-12 päeva. Linnupojad ukerdavad pesast välja paari nädala pärast,
kuid ei oska veel kohe lennata ja nii veedavad nad mõne päeva
kõrgesse rohtu peitunult. Lendamise saavad metskiurupojad selgeks
juunikuu teisel poolel. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid arvukus on languses nii Eestis kui ka maailma
mastaabis. Suurimad ohud on metsamajanduspoliitikast tulenev
intensiivne majandamine ning looduslike vaenlaste asurkonna
suurenemine (rebased ja kährikud).
|