Kõrvukräts

 

Kõrvukräts

Kõrvukräts on varesesuurune Eestis küllalt sage kakuline. Tema kehavärvideks on kollane ja pruun, mis omavahel laikudena esinedes annab kollakaspruuni värvuse. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Kõrvukrätsu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu pealael on kaks suliskõrva, mille järgi ta ka oma nime on saanud.

Kõrvukrätsu menüü koosneb tänu tema väiksusele vaid väikestest loomadest. Kakk jahib hiiri, karihiiri, nahkhiiri ja väiksemaid linde. Samas peab ta ka alati hoolas olema, et mitte kogemata kombel ise saagi rolli langeda. Kuna ta tegutseb öösiti, tuleb tal eriti teiste kakuliste suhtes silmad lahti hoida, sest kohtudes teise "öökulliga" on reeglina kõrvukräts väiksem ning teadmine, et reeglist võib ka erandeid olla, on tema jaoks siis juba pisut liiga nõrk lohutus.

Kõrvukräts eelistab elupaigana peamiselt kuuse- või kuuse-segametsi, aga ka pisemaid kuusikuid põldude või heinamaade vahel. Lind teeb oma pesa kaelustuvi, vareslaste või orava mahajäetud pesadesse. Mune on aprillis pesas 4...5 ja pojad, lennuvõimestuvad juunis. Poegadele on algul ohtlik eelkõige nugis, pärast, kui nad juba pesast väljas käima hakkavad, lisanduvad talle suvalised röövlinnud. Linnupoeg on maitsev suutäis, millest ära öelda oleks kiskja seisukohast puhas lollus. Kuid ka linnupojad ise on üksteisele ohtlikud. Kuna poegade vanuses on teinekord suured erinevused, ei takista miski suurematel väiksematele turja kargamast.

Kõrvukräts ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri