Siidisaba

 

Siidisaba

Siidisaba on väga kaunis lind. Tal on kiirul suur suletutt, hallikasroosa sirgelõikeline lühike saba. Pea on tal punaka varjundiga, kurgu all must laik, ka tiivad on mustad, kollase vöödistusega. Iseloomulik on ka hele vööt saba tipuosas. Sulestik on pehme ja tihe. Nokk on tugev, lühike ja tipul veidi kõverdunud.

Eestis on siidisaba pesitsemas kohatud väga harva, küll aga on neid siin küllaltki rohkelt läbirände ajal sügisel ja kevadel, osa linde talvitab siin. Nii on siidisaba saanud talve- ja külmalinnu nimetuse.

Tema kodumaaks on aga kauged metsatundra ja taiga okas- ning kasemetsad. Pesa ehitatakse harilikult maikuus kuuse või männi otsa 2...15 meetri kõrgusele. Ehitusmaterjalina kasutatakse kuivi oksaraage, samblikutorte, sammalt ja kasetohtu. Põhi vooderdatakse sulgedega. Mune haub peamiselt emaslind, isaslind ei viida aga niisama aega vaid toidab sel ajal emaslindu. 14-päevase haudumise järel koorub 3...6 poega. Pojad istuvad pesas süüa oodates ligi kaks nädalat, lendama õpivad nad juulikuu alguses.

Eestis lendab siidisaba ringi salkadena. Varem, kui neid rohkem oli, võis neid kohata ka suurte parvedena. Üksinda tegutseb ta harva. Lendav siidisaba sarnaneb kuldnokale. Sageli istuvad siidisabad rahulikult veidi juhmil ilmel puuoksal, vahel nokitsevad oma sulestiku kallal. Peamine osa päevast kulub aga toiduotsinguiks. Söögiks on talle talvel mitmesugused marjad. Sageli tühjendab siidisaba salk pihlaka, viirpuu, kibuvitsa või kadaka täielikult. Ta on väga ablas lind. Seejuures jääb suur osa tema söögist seedimata ning nii aitab ta levitada paljusid taimi. Marjade sööjana on talle antud ka nimed pihlakapoiss ja kadakapüü. Peale marjade sööb ta ka kõikvõimalikke seemneid.

Poegi toidetakse enamasti selgrootutega. Kuna siidisaba kodumaal tal erilisi ohte ei ole, siis on ta väga kartmatu ka Eestis talvitudes. Nii kohtame neid sageli puuoksal istumas keset inimesterohket asulat ja ka inimese puu alt läbikõndimine ei häiri teda oluliselt. Selle tõttu olid siidisabad kergeks jahisaagiks mõisnikest harrastusjahimeestele, sest ka püssipauk ehmatas nad vaid korraks õhku ja selle asemel et ära lennata maandusid nad kas naaberpuul või isegi samal oksal.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri