| Liiginimi
eesti keeles |
Laanepüü |
| Liiginimi
ladina keeles |
Bonasa bonasia |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Räbtsik, metsapüü,
püü, püvi, laaspüvi, kõrvepüü |
| Suurus |
Kehapikkus 39-43 cm, tiibade siruulatus
48-54 cm. Kaal 250-450 g. |
| Levik |
Levinud Euraasia metsa- ja
metsastepivööndis, mägimetsades Ida-Prantsusmaast ja Norrast Kolõma
ülemjooksu, Ohhoota mere ranniku, Hokkaido ja Kesk-Koreani.
Mandri-Eestis kõikjal levinud arvukas haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 20 000 - 25 000
haudepaari. |
| Ränne |
Kogu levila ulatuses paigalind, esineb aastaringselt. |
| Elupaik ja
-viis |
Tegutseb aastaringselt nii maapinnal, kui
puudel. Tihedalt seotud kuusepuistutega. Marjade valmimisel siirdub
laanepüü erinevat tüüpi metsadesse, talve veedab lepa- ja
kasepuistutes. |
| Toitumine |
Toitub marjadest, seemnetest ja
selgrootutest loomadest. Talvel sööb lehtpuude pungi. |
Pesitsemine ja
areng
|
Mängud toimuvad nii hilissügisel kui ka
varakevadel. Enamik paare moodustub juba sügisestel mängudel. Pesa
kujutab endast põõsa või puu alla kraabitud väikest lohku, mis on
vooderdatud puulehtede ja rohuga. Harva teeb pesa puu otsa vanasse
viupesasse. Munemist alustab emaslind aprilli keskpaigas, kurnas
võib olla 6-15 muna, mida haub 22-27 päeva. Pojad lahkuvad pärast
koorumist pesast ja on võimelised lendama juba kolme nädala
vanuselt. Emaslind hoolitseb tavaliselt poegade eest 30-40 päeva,
kuid pesakond võib kokku jääda ka kuni paaride moodustumiseni. |
| Looduslikud vaenlased |
Täiskasvanud isendite vaenlasteks on suuremad kullilised ning
väikekiskjad, vähemal määral kakulised. Pesadest umbes 2/3
hävitatakse nugiste, kärpide, rebaste ja metssigade poolt. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Kuulub kaitsealuste liikide III
kategooriase. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid langeva arvukusega. Ohuks on elupaikade kadu,
intensiivne metsamajandamine ja jahipidamine. |