| Liiginimi eesti
keeles |
Hüüp |
| Liiginimi ladina
keeles |
Botaurus stellaris |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Roohärg, ööhirmutaja,
öölind, sookurat, soiulind, küüp, järverüüpaja, mereümp,
möhistaja, kõrkjalind. |
| Suurus |
Ronga suurune.
Kehapikkus 69-81 cm, tiibade siruulatus 100-130 cm. Kaal 860-1900
g.
|
| Levik |
Euroopas, Aasia põhja-
ja idaosas, ning Põhja-Aafrikas. Omaette asetsev asurkond on veel
Lõuna-Aafrikas.
|
| Arvukus Eestis |
Väikesearvuline ja
paigutiesinev. Eestis pesitseb 300-400 paari, talvitub 1-10
isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Laialdaste roostikega
veekogudel: järvedel, merelahtedel. Eelistab seisvat vett. Väga
varjatud eluviisiga - päeval peitub ühel jalal seistes roostikus,
tegutseb videvikus. Hädaohu korral sirutab kaela välja ja jääb
liikumatuks, meenutades sedasi kuivanud roovarte vihku. |
| Ränne |
Enamasti rändlind
(Kaukaasias paigalind), kes talvitub Vahemere ääres, Ida-Aafrikas
ja Kesk-Aafrika lõunaosas. Lendavad peamiselt üksikult. Eestisse
saabumine sõltub varakevade ilmast. Tavaliselt saabuvad märtsi
keskpaigast aprilli keskpaigani ja lahkuvad septembri lõpul -
oktoobri algul. Üksikud isendid talvituvad meil.
|
| Toitumine |
Peamiselt
kalatoiduline: enamasti sööb kokre, linaskit, ahvenat ja haugi.
Harvem sööb ka konni, konnakulleseid, vesilikke, veeputukaid,
mõnikord kuni mügrisuuruseid imetajaid. Varitsedes seisab kaua
veepiiril ja siis haarab saagi kiire nokaliigutusega. Noorlinde
toidetakse peamiselt kullestega. |
Pesitsemine ja
areng
|
Naaseb aastaid samasse
pesitsuskohta. Pesitseb kõrkja- ja pillirootihnikutes, mis
vahelduvad vabaveelaikudega. Emaslind ehitab tihedas taimestikus
veest välja ulatuvatele mätastele lohaka, kuni poolemeetrise
läbimõõduga pesa. Kurnas on 3-6 muna. Haub peamiselt emaslind
25-26 päeva. Pojad hakkavad pesast väljas käima 2-3 nädala
vanuselt ja õpivad lendama kahekuustena. Seniks sõltuvad nad
emaslinnu toitmisest.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub kaitstavate
liikide II kategooriasse. Peamiseks ohuteguriks on rooalade liiga
intensiivne majandamine ning piisava suurusega kompaktsete
roomassiivide puudumine. Samuti ohustab teda häirimine
pesitsusperioodil. Rahvusvaheliselt on hüüp soodsas seisundis,
kuid arvukus langeb.
|