Hüüp

 

Hüüp

Ööhirmutaja ja sookurat, nagu vanarahvas seda lindu kutsub, on ilmselt eestlastes kõige enam hirmu tekitanud lind. Kui see lind kuhugi elama asus, siis oli kindlasti õnnetus peagi tulemas. Rohketest pärimustest tuleb veel välja, et see olla surnud inimese luu, kes nõnda karjub ja lehmana ammub.

Kõik see on tingitud hüübi iseloomulikust valjust madalast kärisevast häälest, mis kostab mitme kilomeetri kaugusele, ning meenutab häält, mida saab teha, kui pudelisse puhuda. Oma osa on ka sellel, et sookurat tegutseb vaid videvikus ja ööhämaruses ning on väga varjatud eluviisiga. Kui inimesed ei näe, kes hirmutavaid hääli teeb, siis hakkavadki nad igasuguseid õudusi välja mõtlema.

Hüüp on tegelikult ronga suurune musta selja ja pealaega, mujalt halli-, kollase- ja pruunikirju lind. Eestis on ta vaid kohati esinev ja väikesearvuline.

Ta elab paljudel suurte roostikega veekogudel nii Euroopas kui ka Aasias. Just roostikuga järve- ja merelahed suudavad hüübile pakkuda piisavat kaitset ja turvalist kohta pesaehituseks. Huvitav on veel tema käitumine hädaohu korral: sirutab pea välja ja jääb liikumatult seisma jäljendades kuivanud pilliroo kimpu.

Lohakalt ehitatud pesas koorub vähem kui kuuga tavaliselt 3...5 poega. Paari nädala pärast ronivad hüübipojad pesast välja ja kahekuuselt õpivad lendama. Seejärel saavad nad oma põhitoitu, kalu, ise otsima minna.

Oktoobri algul lendavad hüübid Lõuna-Euroopasse või Aafrikasse talvitama. Sealt saabuvad nad aga juba aprilli algul tagasi. Ränne toimub tavaliselt üksinda.

Hüüp kuulub looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri