Hiireviu

Liiginimi eesti keeles Hiireviu
Liiginimi ladina keeles Buteo buteo (Glog.)
Rahvapäraseid nimesid Hiireviu, vihmakull, rotikull, jänesekull, vihmaviug
Kehamõõtmed Ronga suurune, keha üldpikkus on 53 cm, tiiva pikkus isaslinnul 34...37 cm, emaslinnul 37...40 cm.
Kehamass Kehamass isaslinnul 620...910, emaslinnul 880...1000 grammi.
Levik Hiireviu on levinud Euraasia metsa ja metsastepivööndis ning Vahemeremaadel ja mõnedel Atlandi ookeani idaosa saartel ja Lõuna-Himaalajas. Eestis on hiireviu kõikjal levinud tavaline haudelind.
Arvukus Meie arvukaim kulliline, hiireküllastel aastatel on teda kuni 2000...3000 haudepaari ümber.
Elupaik ja -viis Eelistab okas- ja segametsi, eriti niiskeid kuuse-segametsi. Suurte metsade keskosades teda ei leidu. Saagijahil käib enamasti avamaastikul, võib tunde posti otsas varitseda.
Ränne Hiireviu on rändlind, kes saabub märtsi lõpul ja lahkub septembris. Pehmete talvede korral võib ta meil ka talvituda.
Toitumine Saaki varitseb õhus käratult tiireldes või kuskil kõrgemal kohal vaikselt varitsedes. Toitub valdavalt hiirtest, mügridest, värvulistest, noortest kanalistest ja partidest. Ründab ka kodukanu, eriti kui need veel noored on.
Pesitsemine Pesapuuks valib enamasti kuuse või männi, harvem mõne lehtpuu. Sama pesa võib hiireviu kasutada aastaid, kusjuures iga pesitsuskorra eel lisatakse pessa värskeid oksi. Täiskurna 2...4 munaga leiab aprilli lõpul. Munad on valged, kaetud roostepruunide, kollaste ja hallikate laikudega.
Areng Pojad kooruvad mai lõpul ja lennuvõimestuvad juuli algul. Poegade arv on sõltuvuses toitumistingimustest.
Koht ökosüsteemis Vaenlasteks on eelkõige suured kakulised. Röövlinnuna aitab piirata ka kahjulike näriliste arvukust.
Ohustatus ja kaitse Hiireviu on looduskaitse all, kuuludes kaitstavate liikide III kategooriasse.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri