Öösorr

Liiginimi eesti keeles Öösorr
Liiginimi ladina keeles Caprimulgus europaeus (L.)
Rahvapäraseid nimesid Ööketraja, laiskkull, keträjä, vokilind, takutoristaja, takulörr, takulörstaja, toristi, torilind, tõristaja, paklatori, kaeratsori, kaeratsura, kaerakuur, vanamoor, ööpääsuke, sääsekull, nahklapp, ööplaksutaja, täkutorr, metsaämm, ööema, lüü-türr, männikull, soristaja, lepsak.
Kehamõõtmed Tiiva pikkus 17,5...20 cm, emaslind isaslinnust veidi väiksem.
Kehamass Ligi 75 g.
Levik Euroopas ja Aasias Taga-Baikalimaani, Loode-Aafrikas. Eestis üldlevinud, rohkem Kagu-Eestis ning Läänemaa-Pärnumaa piirialadel.
Arvukus Arvukus on viimaste aastate jooksul kahanenud, praegu arvatakse meil pesitsevat 2…5 tuhat paari.
Elupaik ja -viis Hõredates nõmme- ja rabamännikutes, männi-segametsades, aru-puisniitudel, enamasti liivasel aluspinnasel. Eelistab nooremaid puistuid. Harvem elab metsata mägedes. Rändel võib kohata väga erinevates biotoopides, ka linnaparkides. Lend sarnaneb hääletuse ja kerge käänlemise tõttu nahkhiirele. Öise eluviisiga. Istub maas või lamab puuoksal pikuti selle suunaga. Päeval magab, laseb peaaegu peale astuda, öösel tegutseb: püüab putukaid, laulab. Paarimismängul on iseloomulik kuni 5 min pikkune laul. Inimest ei pelga. Kahel teisel öösorri liigil on avastatud talvine tardumusuni, mille korral kehatemperatuur langeb alla 20° C. Eesti liigil võib oletada lühiajalist tardumusund ebasoodsate toitumistingimuste üleelamiseks.
Ränne Rändlind. Talvitab Aafrikas Saharast lõunas või Loode-Indias. Pesitsusaladelt lahkub augusti lõpul või septembris. Samal ajal ka laialdane põhjapoolsete isendite läbiränne. Kevadel saabuvad enamasti mai esimesel poolel.
Toitumine Putukad: peamiselt mardikad ja liblikad. Püüab lennul.
Pesitsemine Pesa ei ehita. Muneb hõredasti taimestunud paika otse maapinnale või varisenud lehtedele-okastele. Kurnas 2 muna, ilmselt kaks kurna aastas. Alati pesitsetakse eraldi paaridena, metsades ja põõsastikes. Hauvad mõlemad vanemad, kokku 17...18 päeva. Hädaohu korral võivad kurna teise kohta nihutada.
Areng Kooruvad nägijatena ja pruunikate udusulged

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri