Kanepilind
Kanepilind on pruuni ülapoole, halli pea ja heleda alapoolega väike vintlane. Isaslinnu kiird ja rind on punakasroosad. Seltsiva linnuna püüab ta isegi pesitsusajal viibida omasuguste hulgas, istudes telefonitraatidel, puudel ja kuusehekkidel. Seejuures hoiavad pesitsuskaaslased tugevasti kokku ja võivad elada koos isegi aasta ringi. Rändeaegadel moodustab kanepilind vahel õige suuri parvi.
Kanepilinnu toiduks on peamiselt
igasugused taimeseemned, mille hankimiseks laskuvad linnud sageli
maha. Pesitsusajal ei ütle nad aga ära ka putukatest.
Kanepilinnu laul on üks toredamaid linnulaule. See koosneb habrastest vilehäältest, mille sekka põimib oma "didak"- taolisi kutsehüüdeid. Kahjuks on see linnuke harva lauluhoos, enamasti kuuleme temalt vaid katkendlikke laulujupikesi. Pealegi on tema laul nii õrn, et see ainult täielikus vaikuses kaugemale kostab ning mõjule pääseb. Kanepilind laulab tavaliselt mõnel kõrgemal kohal, harva ka lennul.
Rändlinnuna saabub kanepilind meile
märtsi lõpul. Juba aprilli algupoolel moodustavad nad pesitsuspaarid.
Kanepilinnu pesa paikneb tavaliselt kuusel ja on hästi varjatud. Tema
pesa on tihe viltjas moodustis, mis on ehitatud peentest raagudest,
juurekestest ja rohukõrtest. Pesa ehitab ainult emaslind. Isaslind
saadab teda selle tegevuse juures ja hoiatab läheneva ohu korral.
Emaslind muneb pessa 3-7 valkjassinist, roostekarva täppidega muna,
mida haub 11-14 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud pugus
pehmendatud toiduga. Umbes kahenädalaselt lahkuvad pojad pesast ja
pärast seda hoolitseb isaslind nende eest veel mõnda aega.
Septembris ja oktoobris koonduvad kanepilinnud parvedesse, et lennata talvitusaladele Lõuna-Euroopas. Väike arv isendeid võib ebaregulaarselt siiski ka Eestis talvituda.
Kanepilinnud ei ole Eestis looduskaitse all, kuid nende arvukus on mõnevõrra langenud. Looduslikeks vaenlasteks on neile röövlinnud ja väikekiskjad. Enim ohustab neid siiski inimtegevus, eriti aina enam intensiivistuv põllumajandus. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on kanepilinnud soodsas seisundis olev liik, kuid ka Euroopa mastaabis on nende arvukus languses.