| Liiginimi eesti
keeles |
Ohakalind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Carduelis carduelis |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Tiglits, lepalind,
pajulind. |
| Suurus |
Kehapikkus 12-13,5 cm, tiibade siruulatus
21-25 cm, kaal 15-19,5 grammi. |
| Levik |
On levinud suuremas osas Euroopast, va
selle põhjaosa, Põhja-Aafrikas, Edela-Aasias ja Lõuna-Siberis kuni
Irkutskini. Eestis levinud võrdlemisi ühtlaselt ja arvukalt. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 30 000 - 40 000
haudepaari, talvitub 10 000 - 40 000 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Eelistatud elupaigad on pargid ja
kalmistud, eramurajoonid, rikka haljastusega asulad, puisniidud ning
vahel ka noorte kuuskedega salud. Elutseb väikeste salkadena. |
| Ränne |
Osaliselt paiga-,
osaliselt rändlind. Rändav osa populatsioonist saabub märtsis ja
aprillis, sügisene (läbi)ränne kestab septembri keskpaigast
oktoobri lõpuni.
|
| Toitumine |
Peamiselt seemned, kuid pesitsusajal ka
putukad. |
Pesitsemine ja
areng
|
Meisterdab taimevartest, kõrtest, niinest
ja taimevillaga vooderdatud pesa kas metsaserva, parki või
puiesteedel asuvatele puudele, tüvest kaugele ulatuvate tihedate
okste vahele. Pesapuuks valib parema meelega okaspuu. Pesa on
väljastpoolt üleni ämblikuvõrguga kaetud. Mais-juunis muneb emaslind
5 helesinist tumedalaigulist muna, mida haub 15 päeva. Poegade
toidulaua eest hoolitseb alguses emaslind, hiljem toidavad noori
mõlemad vanemad vaheldumisi. Esimestel paaril kolmel päeval
toidetakse putukatega, hiljem toituvad seemnetest, mida vanalind oma
pugus pehmendab. Pojad lennuvõimestuvad 12-13 päeva vanuselt. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.
Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on soodsas seisundis, kuid
langeva arvukusega. Üheks ohuks on nende pidamine puurilinnuna -
populatsioonide kahanemine viib hinna kõrgeks ja suurendab veelgi
illegaalset püüki. |