Urvalind

Liiginimi eesti keeles Urvalind
Liiginimi ladina keeles Acanthis flammea
Rahvapäraseid nimesid Lepavarblane, lumelind
Suurus Kehapikkus 11,5-14 cm, tiibade siruulatus 20-25 cm, kaal 12-16 g.
Levik Urvalind on tundra ja metsatundra üks tavalisemaid liike, kes on laialt levinud nii Euroopas, Aasias, kui ka Põhja-Ameerikas. Pesitseb arktikas ja boreaalses vööndis, samuti Kesk-Euroopa kõrgmäestikes. Talvitub leht- ja segametsavööndis.
Arvukus Eestis ei pesitse, kuigi üksikud juhuspesitsemised pole välistatud. Arvukas läbirändaja ja talvituja. Eestis talvitub olenevalt aastast 10 000 - 500 000 isendit.
Elupaik ja -viis Urvalind pesitseb tundras ja metsatundras erinevates puistutes peamiselt kaskedel, lõunapoolsetel aladel ka kadastikes. Elutseb salkadena.
Ränne Sügisel nähakse esimesi linde juba septembri teisel poolel, suuremad parved saabuvad aga oktoobris ja novembris, kellest väiksem või suurem osa jääb ka talveks kohale. Kevadränne algab märtsi teisel poolel. Üksikuid isendeid kohatakse meil ka suvel.
Toitumine Väljaspool pesitsusaega sööb ainult taimset toitu. Kõige sagedamini nokitseb ta kaseurbadest seemneid, kuid otsib toitu ka lepaurbadest ja kõrgetelt umbrohtudelt. Pesitsusajal toitub vähesel määral ka putukatest.
Pesitsemine Oma põhjapoolsel kodumaal, taigas ja metsatundras, pesitseb urvalind hajusate kolooniatena. Paksuseinalise pesa ehitab emaslind põõsastele või puude alumistele okstele. Pessa muneb emaslind 3-7 muna, mida haub 10-11 päeva. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel.
Ohustatus ja kaitse Liik ei ole looduskaitse all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, aga langeva arvukusega. Arktikas levinud liigina on urvalind tõenäoliselt kliimamuutustele haavatav.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri