Siisike

Liiginimi eesti keeles Siisike
Liiginimi ladina keeles Spinus spinus
Rahvapäraseid nimesid Pajulind, kadakalind, pilvelind
Suurus Kehapikkus 11-12,5 cm, tiibade siruulatus 20-23 cm, kaal 10-15 g.
Levik Pesitseb Kesk- ja Põhja-Euroopas, Lääne-Aasias Obi jõeni ning idas Baikali järvest Vaikse ookeani rannikuni. Talvitusalad asuvad Lääne- ja Lõuna-Euroopas ning Hiinas ja Jaapanis. Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule.
Arvukus Eestis pesitseb 90 000 - 130 000 haudepaari. Talvine arvukus 10 000 - 200 000 isendit.
Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud. Eelistab okasmetsi, eriti kuusikuid. Mõnikord esineb ka parkides ja kalmistutel. Pesitsusajal elutseb paaridena. Väljaspool pesitsusaega moodustab koos urvalindudega suuri parvi.
Ränne Siisike on Eestis ränd- ja hulgulind, siin talvituvad paljud põhjapoolsemad isendid. Talveks jäänud isenditele saabub lisa peamiselt aprillis. Sügisene lahkumine algab septembri keskel.
Toitumine Toit on enamasti taimne, eriti okaspuude ja korvõieliste seemned. Pesitsusajal sööb ka putukaid.
Pesitsemine ja areng
Paarid moodustuvad juba märtsi lõpul. Pesa ehitab emaslind. See on paksuseinaline, meenutab ehituselt ja materjalilt ohakalinnu pesa ning paikneb enamasti okaspuu külgoksal kuni 5 m kõrgusel. Emaslind muneb 4-5 valkjat pruunika kirjaga muna, mida haub 11-13 päeva. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena.
Ohustatus ja kaitse Liik pole looduskaitse all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid langeva arvukusega.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri