Siisike

Liiginimi eesti keeles Siisike
Liiginimi ladina keeles Carduelis spinus L.
Rahvapäraseid nimesid Pajulind, kadakalind, pilvelind
Kehamõõtmed Tiiva pikkus 6,8...7,6 cm
Kehamass Kehamass tavaliselt 11...15 g
Levik Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud kogu Euraasia taigavööndis.
Arvukus Arvukus on 100 000... 200 000 pesitsuspaari.
Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud. Pesitsusajal seotud suurel määral okasmetsadega, eriti kuusikutega. Pesitsusajal elutseb paaridena. Väljaspool pesitsusaega moodustab koos urvalindudega suuri parvi. Päevase eluviisiga.
Ränne Siisike on Eestis ränd- ja hulgulind. Talveks jäänud isenditele saabub lisa peamiselt aprillis. Sügisena lahkumine algab septembri keskel.
Toitumine Toit on peamiselt taimne, eriti okaspuude ja korvõieliste seemned. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid.
Pesitsemine Pesa ehitab ainult emaslind. Pesa ehitatakse tavaliselt okaspuu külgoksa külge. See on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt peentest raagudest, rohukõrtest ja samblikust. Kurnas on 4...5 muna, mis on valkjad pruunika kirjaga.
Areng Haudevältus umbes 11...13 päeva. Haub ainult emaslind, keda isaslind sel ajal toidab. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a.
Koht ökosüsteemis Siisike levitab vähesel määral okaspuude seemneid.
Ohustatus ja kaitse Liik pole looduskaitse all.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri