Porr

 

Porr

Välimuselt on porr oma pikavõitu, peenikese ja allapoole suunatud nokaga meie laululindude peres ainulaadne. Toiduotsingul ronib porr väga osavasti puutüvel, liikudes sellel tõukeliselt ja sageli spiraali mööda alt üles ning toetudes rähni kombel sabale. Eemalt vaadatuna näib ta puutüve mööda roniva pisikese hiirekesena. Üles jõudes lendab ta alla teise puu tüvele ja hakkab selle taas spiraalselt üles ronima. Okstele ja maha laskub ta haruharva.

Väljaspool pesitsusaega seltsib ta sageli pöialpoiste ja tihastega. Inimest ei karda ta põrmugi, võib pesitseda kõige elavamalt külastatavais parkides. Eelistatud porri elupaigaks on kuusikud ja kuuse-segametsad. Pesitsusterritooriumite piirid täpsustatakse isaslindude vahel juba märtsis. Samal ajal alustatakse mängu, mille käigus emaslinnule aeg-ajalt mõni toidupala antakse ja seiratakse teda mängulennul laperdavate tiibadega.

Pesa ehitab porr puutüve ja sellest eraldunud koore vahele või tüve harunemiskoha lõhesse. Pesapuu võib kuuluda mistahes liiki. Pesa ehitab emaslind, kellele isaslind mõnikord materjali lisaks toob. Pesamaterjalina kasutatakse niinekiude, laastukesi ja sammalt. Pesalohk vooderdatakse jõhvide ja sulgedega. Pesas olevad munad on valged, punapruunide täppidega. Haudumisega tegeleb emaslind, keda isaslind sel ajal toidab.

Esimesel kolmel-neljal päeval soojendab emaslind poegi peaaegu pidevalt. Toitu hangivad neile mõlemad vanalinnud pesa lähimast ümbrusest. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Pesast väljudes oskavad nad juba üsna hästi lennata, kogunevad lähestikku mõnele oksale ja lasevad end vanalindudel toita, peitudes hädaohu korral osavasti. Paari nädala kestel viibivad veel peas läheduses ja ööbivad sageli rähnide poolt puutüvedesse raiutud koobastes. Seejärel läheb pesakond laiali.

Porr kuulub looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri