Väiketüll

 

Väiketüll

Väiketüll on pääsukesesuurune väike lind. Liivatüllist ei erine ta esimesel pilgul praktiliselt millegi poolest. Siiski on väiketülli jalad tumedamad ja tema silma kohal kulgev triip ulatub kõrvapiirkonnast üle lauba teise kõrvani, kui liivatülli jalad on kollased ja hele triip silma kohal ulatub vaid silmast kõrvani. Väiketülli keha ülapool on ka veidi tumeda liivatülli omast, see on pruun rohekashalli tooniga. Väiketülli pea on väga kontrastselt värvunud - pealagi ja kukal on hallikaspruuni värvi, seda piirab eelpool mainitud hele triip, mis kõrva piirkonnas ühineb kurgualuse juurest algava heleda vöödiga, mis kulgeb tahapoole ahenedes ümber kogu kaela. Nende kahe heleda ala vahele jääb tume ala, mis ulatub ühest kõrvast üle lauba teise kõrvani. Laupa kaunistab selle tumeda ala sees veel üks eraldi olev hele laik. Kurguala heledast piirkonnast allpool on puguala ülemises osas järjekordne tume "krae", mis kulgeb, nagu ülemine hele vöötki, kukla poole ahenedes ümber kogu alakaela. Linnu keha ülejäänud alapool on hele.

Väiketüll eelistab, nagu liivatüllgi, klibust padjandikulist mererannikut või sarnaseid mageveekogusid. Erinevalt liivatüllist leiame väiketülli elamas ka vanades paemurdudes, kruusaaukused ja liivastel väljadel, kus ta tänu oma keha väiksusele ja selle vöödilisusele ümbritseva keskkonnaga üsna hästi kokku sulab.

Nagu enamikul kurvitsalistel, nii on ka väiketüllil pesaks tavaline maapinnalohk, mille ta siis kas vooderdab või ei vooderda väikeste kivikestega. Viimane variant on tavaline mudastes elupaikades. Pessa munetakse juuni alguseks 4 väikest kollakashalli mustpruunide täppide ja kriipsukestega kirjatud muna. Kui esimene kurn peaks kellelegi söödaks langema, esineb linnul ka veel järelkurn, mis siis munetakse. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Esimesed pojad lendavad pesast välja juba juuli teisel poolel.

Väiketüll toitub eranditult selgrootutest loomadest, nende erinevatest arengujärkudest eelistatakse kõige enam vastseid.

Väiketülli looduslikeks vaenlasteks on eelkõige väikesed ja keskmise suurusega kullilised. Kuulub looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri