| Liiginimi eesti
keeles |
Vesipapp |
| Liiginimi ladina
keeles |
Cinclus cinclus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Jääpura,
jõekirikisand, veekirikisand, jõekirikhärra, veeköster, jõeköster,
jõepapp, meripapp, jäälind, Lutsu-Mats, vesirästas, jõerästas,
jõeisand, jõekukk, ädalakägu. |
| Suurus |
Kehapikkus 18-20 cm, tiibade siruulatus
25-30 cm, kaal 55-73 g. |
| Levik |
Kõikjal Euroopas ja mitmel pool Aasias
kiirevooluliste jõgede või ojade ääres, eriti mägistes paikades.
Eestis väga haruldane pesitseja, kuid tuleb siia talvituma. |
Arvukus
|
Minevikust teada vaid üksikud
pesitsusjuhtumid. Talvitub 200-500 isendit. |
Elupaik
|
Eelistab kinnikülmumata selgeveelisi
kärestikurikkaid väiksemaid jõgesid ja ojasid, sageli võime teda
näha mõnel oksatüükal, lepajuurel või veest välja ulatuval kivitipul
istumas. |
| Ränne |
Enamusel levilast
paikne. Põhjapoolsed asurkonnad rändavad veekogude kinnikülmumisel
veidi lõunasse. Eestisse saabub oktoobri lõpul või novembri
alguses ja lahkub kevadel aprillis. |
| Toitumine |
Sööb väikeseid veeputukaid või teisi
veeselgrootuid, ka kalu, keda püüab veest või vee ligidalt, jõepõhja
kruusa seest ja kivide alt. Võib toitu otsides veekogu põhjas ujuda,
jättes põhjal jooksmise mulje. |
| Pesitsemine |
Eestis pesitsejana haruldane. Massiivne
keraja kujuga pesa rajatakse alati vee lähedale kaljudele, kivide
vahele või päris järsaku seinale. Sageli peab pessa pääsemiseks
lipsama eelnevalt läbi veejoa. Pesa on suur, külgavaga ja koosneb
samblast, puulehtedest ja kuivanud rohust. Aprilli lõpus muneb
emaslind 4-6 muna, haudumine kestab 16-17 päeva. Pärast koorumist
hoolitsevad poegade eest mõlemad vanalinnud, poegade sulestiku eest
hoolitseb aga ainult emaslind. Ohu korral hüppavad vesipapi pojad
vette ja sukelduvad. 20-24 päeva vanuselt saavad pojad
lennuvõimeliseks ja iseseisvuvad. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub kaitsealuste liikide III
kategooriasse. Globaalsete hinnangute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid langeva arvukusega. Peamiseks ohuks peetakse
veekogude eutrofeerumist, mis vähendab vee läbipaistvust ja seeläbi
raskendab linnul veest toidu otsimist. |