| Liiginimi eesti
keeles |
Välja-loorkull |
| Liiginimi ladina
keeles |
Circus cyaneus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Jänesekull |
| Suurus |
Umbes ronga suurune, üldpikkus kuni 55
cm, tiiva pikkus isaslinnul 33-36, emaslinnul 37-40 cm. Kaal
isaslinnul 290-390 grammi, emaslinnul 390-600 grammi. |
| Levik |
Välja-loorkull on levinud Euraasia
metsa-, stepi- ja vahemerelises vööndis. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 10-30 haudepaari. Talvine
arvukus 5-50 isendit. Talvel esineb liiki sagedamini Lääne-Eestis ja
saartel. |
Elupaik
|
Võsad, põõsastike ja madalate
metsaribadega läbistatud sood, jõeluhad jm märgalad. Enam on teda
Emajõe jõgikonnas ja Narva jõe luhtadel, samuti Lääne-Eesti
põõsassoodel. |
| Ränne |
Suures osas levilast ränd- ja hulgulind.
Rändav osa populatsioonist saabub Eestisse märtsi lõpus või aprilli
alguses ja lahkub augusti lõpus või septembri alguses. |
| Toitumine |
Saagiks on pisiimetajad ja peamiselt
maapinnal tegutsevad linnud, samuti nende pojad ja munad. Ründab ka
kajakaid, kurvitsalisi. |
| Pesitsemine |
Pesa paikneb maas ja võib asuda vägagi
erinevates biotoopides, kuid on enamasti põõsastega hästi varjatud.
Eestis on viimasel aastakümnel kõige tüüpilisem pesapaik 5-20 aasta
vanune põõsastunud lageraielank, aga pesi leidub ka soode hõreda
puiskasvuga servavööndis ja soisel rohumaal. Pesa välisosa koosneb
oksaraagudest või kulust ja on seest vooderdatud pehmema kuluga.
Mais muneb 3-6 valkjat muna. Pojad kooruvad alates juuni keskpaigast
ning viibivad pesas ning selle ümbruses kuni lennuvõimestumiseni
juuli keskpaigas. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub looduskaitsealuste liikide III
kategooriasse. Eesti sigiv asurkond on kriitilises seisundis.
Suurimad ohutegurid on toitumiseks sobivate avamaastike hävimine
sööti jäämise, laiaulatusliku kuivenduse või intensiivse
põllumajandusliku tegevuse tagajärjel. Maaspesitsejana omab palju
vaenlasi kärplaste ja röövlindude seas. Samuti ohustavad teda tema
toiduobjektide kaudu taimekaitsevahendid. |