| Liiginimi eesti
keeles |
Aul |
| Liiginimi ladina
keeles |
Clangula hyemalis |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kõvakael, haul, oul,
kakkaul, kaul, aavik, aulibe, kõvakaul |
| Kehamõõtmed |
Kehapikkus 39-47cm,
tiibade siruulatus 65-82cm.
|
| Kehamass |
500-1100g |
| Levik |
Suur Järvistu Põhja-Ameerikas ja Euraasia
tundrad. Euroopas talvituvad Läänemere rannikul. |
| Arvukus |
Suvel kohatakse teda
harva, arvukaim on ta kevad- ja sügisrände ajal. Arvatakse, et
Eestist rändab läbi mitu miljonit auli. Soojematel talvedel
talvitub Eesti rannikuvetes 100 000-500 000 tuhat isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Tegutseb avamerel,
pesitseb tundrajärvede ääres. Võib pikaks ajaks vee alla
sukelduda. |
| Ränne |
Läbirändaja. |
| Toitumine |
Toitub merepõhja
selgrootutest, eriti limustest. Sukeldub kuni 60m sügavusele, kuid
enamasti toitub siiski veepinna lähedal.
|
| Pesitsemine ja
areng |
Pesitseb
tundravööndis. Eestis ei pesitse. Pesa ehitatab veekogu kaldale
lohku, mis vooderdatakse taimedega. Emane muneb 6-8 oliivikarva
muna ning haub neid üksi 24-29 päeva. Pojad on pärast koorumist
kohe võimelised ise ujuma ja toitu otsima, kuid veedavad veel 5-6
nädalat ema järelvalve all, kuniks õpivad lendama.
|
Looduslikud
vaenlased ja konkurendid
|
Avamerelinnuna tulevad
täiskasvanud aulile looduslike vaenlastena arvesse vaid
merekiskjad, poegadele ja munadele on ohtlikud eelkõige kajakad.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Aul ei ole Eestis
looduskaitse all, kuid väheneva arvukuse tõttu on paigutatud IUCNi
kategooriasse "ohualtid". Palju aule sureb kalurite nootades,
tuhandeid aga naftareostuse tagajärjel.
|