| Liiginimi eesti
keeles |
Suurnokk-vint e.
suurnokk |
| Liiginimi ladina
keeles |
Coccothraustes
coccothraustes |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Suurnokk, kirsinärija. |
| Suurus |
Kehapikkus 16,5-18 cm, tiibade siruulatus
29-33 cm, kaal 50-55 g. |
| Levik |
On levinud katkendlikult kogu Euraasias
Lääne-Prantsusmaast ja Inglismaast Jaapani ja Kaug-Idani. Euroopas
on põhjapiiriks Lõuna-Soome, lõunas ulatub levila Vahemereni. Eestis
hajusalt levinud haudelind. Meil pesitsevad suurnokk-vindid
talvituvad valdavalt Lõuna-Euroopas (Balkanimaad, Itaalia,
Hispaania, Portugal). |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 20 000 - 35 000
haudepaari. Talvitub 500 - 2000 isendit. |
| Elupaik- ja viis |
Suhteliselt spetsiifilise
elupaigaeelistusega liik, keda leidub valdavalt tamme-ülekaaluga
vanades laialehistes metsades ja puisniitudel ning analoogsetes
inimtekkelistes paikades nagu pargid ja kalmistud. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub
Eestisse märtsi lõpus-aprilli alguses ning lahkub oktoobris,
soojematel aastatel ka novembris. Meil talvitub vaid väike osa
kohalikust populatsioonist.
|
| Toitumine |
Ülekaalukalt
taimtoiduline, tarbides marjade ja taimede seemneid. Oma tugeva
nokaga võib purustada isegi kirsikive. Poegade toitmise ajal püüab
ka putukaid. |
| Pesitsemine |
Pesa ehitatakse 4-15 m kõrgusele
lehtpuuvõrasse ning see paikneb enamasti vastu tüve. Pesa on
raagudest ja kõrtest kokku laotud lame ja korratu kausike ning mai
lõpuks või juuni alguseks muneb emaslind sellesse 4-7 muna, mida
haub 14 päeva. Pesitsemise ajal on suurnokad üsna agressiivsed,
tõrjudes kõhklematult eemale kõik teised linnuliigid, rääkimata
liigikaaslastest. Poegadele kannavad toitu mõlemad vanalinnud.
Esialgu antakse noortele vaid putukaid ja röövikuid, kuid üsna pea
minnakse üle taimtoidule. Pojad lahkuvad pesast kahenädalaselt.
Esialgu lendavad nad veel halvasti ning jäävad pesaümbrusse, kuhu
vanalinnud neile toitu toovad. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse all ning liik on
soodsas seisundis nii globaalsete kui ka kohalike ohuhinnangute
järgi. Looduslikeks vaenlasteks võivad olla suuremad röövlinnud ja
kiskjalised. |