Kaelustuvi

Liiginimi eesti keeles Kaelustuvi
Liiginimi ladina keeles Columba palumbus
Rahvapärane nimetus Meigas, uurlup, kuusetuvi, kuutaja
Suurus Kehapikkus 37-42 cm, tiibade siruulatus 68-75 cm. Kaal 400-600 grammi.
Levik Pesitseb kogu Euroopas kuni Uurali mäestikuni ning Kaukaasias. Eraldi leviala on veel Kesk-Aasias. Põhjapoolsed isendid on valdavalt rändlinnud, kes talvituvad Lääne-Euroopas või Vahemere ääres, sh Aafrikas Maroko ja Alžeeria põhjarannikul.
Arvukus Eestis pesitseb 50 000 - 70 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Asustab väga erinevaid metsatüüpe, puududes vaid väikestes madalates rabamännikutes. Võib elada ka parkides.
Ränne Meie aladel rändlind. Saabuvad aprilli algul ning lahkuvad oktoobri lõpuks. Harva nähakse mõnda üksikut lindu ka novembris. Enne rännet kogunevad suurtesse salkadesse.
Toitumine Toit on peamiselt taimne. Toitub puuseemnetest, viljateradest, marjadest ning rohttaimede õrnematest osadest.
Pesitsemine ja areng
Kaelustuvi pesitseb puuokstel, kõige enam kuusel. Alates 15 meetrist ning kõrgemale rajab ta vastu puutüve peentest oksaraagudest küllalt lameda ning nõrga pesa. Kaelustuvi pesitseb suve jooksul sageli kaks korda. Esimene kurn on mai algul, teine juuni keskel. Kurnas on tavaliselt kaks, karva kolm helevalge läikiva koorega muna. Vanalinnud hauvad ja hoolitsevad poegade eest võrdselt. Pojad lennuvõimestuvad kolme nädala vanuselt.
Ohustatus ja kaitse Looduskaitse alla ei kuulu. Rahvusvaheliselt on kaelustuvi soodsas seisundis ja tõusva arvukusega.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri