| Liiginimi eesti keeles | Siniraag |
| Liiginimi ladina keeles | Coracias garrulus (L.) |
| Rahvapäraseid nimesid | Saksamaa vares, Saksamaa harakas, Saksamaa pasknäär, Austria vares, Samaaria vares, Jaapani vares, merevares, mandli vares, kolkvares, sinine vares, sinivares, roheline vares, linnukull, kesavares, vihmaharakas, laanelind. |
| Kehamõõtmed | Haki suurune. Tiiva pikkus 18...20 cm. |
| Kehamass | 180...200 g. |
| Levik | Euroopas (põhjapiiriks Peterburg), Aasias Lääne-Altaini, lõunas Pärsia laheni. Eestis hõreda levikuga. Peamiselt kagu- ja Lõuna-Eestis, ka Saaremaal ja Loode-Eestis. |
| Arvukus | Vähesearvuline, umbes 100...200 haudepaari. XIX sajandi algul haruldane, arvukus tõusis selle sajandi keskpaigani. Hiljem on inimese mõjutuste tõttu mitmekordselt kahanenud. |
| Elupaik ja -viis | Metsatukkadega vahelduval avamaastikul või suuremate metsade servaaladel. Varem pesitses poolkoloonialiselt, nüüd väikese arvukuse tõttu enam mitte. Lend on kiire, jõuline ja osav. Maapinnal liigub ebakindlalt. |
| Ränne | Rändlind. Talvitab Aafrikas, Saharast lõunas. Saabub mai keskel, harva varem. Esimesed lahkuvad augusti algul, viimased oktoobris, peamine äralend on aga septembris. Esmalt lahkuvad vanalinnud, siis noored. |
| Toitumine | Peamiselt loomtoiduline, sööb maas elavaid suuri putukaid: kaerasori, sirtslased, rändtirts, mardikad, harvem sisalikke, pisinärilisi, konni ja väikesi linde. Suve lõpul tarvitab ka puuvilju. |
| Pesitsemine | Puuõõntes ja kõikvõimalikes pragudes. Varem poolkoloonialiselt. Viimasel ajal moodustuvad üksikud paarid, kes on omaette ja üksteisest suhteliselt kaugel. Uru pikkus võib olla kuni 60 cm, vooderdis võib olemas olla, aga ka puududa. Kurnas 3...6 muna, haudumine vältab 18...19 päeva. |
| Areng | Pojad kooruvad paljastena, viibivad pesas 26...28 päeva. Lennuvõimestuvad juuli lõpul. Peale pesast lahkumist püsivad mõnda aega veel pesa läheduses. |
| Koht ökosüsteemis | Eredavärvilise sulestikuga pakub inimestele ilusat vaatepilti. Väikese arvukuse tõttu erilist tähtsust ökosüsteemis ei oma, vähesel määral hävitab kahjurputukaid. |
| Ohustatus ja kaitse | Kuulub kaitstavate liikide I kategooriasse. Ohustavad õõnsate pesapuude vähenemine ja põllumajandusmürgid. |
|
|
|