Hakk

Liiginimi eesti keeles Hakk
Liiginimi ladina keeles Coloeus monedula
Rahvapäraseid nimesid Kirikuhakk, haak, jaak,tsääk, väikevares, hakkvares, harjuvares, mustvares, raagas, kirikuvallamees
Suurus Pikkus 30-34 cm, tiibade siruulatus 64-73 cm. Kaal 182-265 grammi.
Levik Levinud üle kogu Euroopa ja katab Aasiat Loode-Indiani, leidub ka Loode-Aafrikas. Eestis elutseb kõikjal.
Arvukus Eestis pesitseb 20 000-40 000 paari. Talvitub 40 000-80 000 isendit.
Elupaik ja -viis On eeskätt inimkaasleja, elades linnades ja teistes asulates. Vähemal määral elutseb ka sega- ja lehtmetsatukkades. Tegu on sotsiaalse linnuga, kes eelistab pesitseda kolooniatena, kuid võib ka üksikute paaridena.
Ränne Enamik vanalinde ei lahku, vaid on paiksed. Noorlinnud lähevad talveks Kesk-Euroopasse.
Toitumine Hakid ei ole toidu suhtes eriti valivad. Siiski eelistavad nad loomset toitu - putukaid ja nende vastseid, pisinärilisi, linnumune- ja poegi. Söövad ka seemneid ja inimeste toidujäätmeid.
Pesitsemine ja areng
Pesitseb erinevate hoonete, müüride ja varemete õõnsustes, samuti parkide ja suurte aedade õõnsates puudes ning põldude ääres olevates kõrgepingeliinide mastides. Aprilli keskpaigas muneb 4-6 muna, haudumine kestab 19-20 päeva. Pojad on pesahoidjad, lennuvõimestuvad juuni keskel.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu Eestis looduskaitse alla. Rahvusvaheline staatus "soodsas seisundis". Peamiseks ohuks võib pidada vaenamist inimese poolt ning sobivate pesapaikade vähenemist vanade puude kõrvaldamise ja kaasaegsete hoonete eripärade tõttu.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri