Hakk

Liiginimi eesti keeles

Hakk

Liiginimi ladina keeles

Corvus monedula L.

Rahvapäraseid nimesid

Hakk, kirikuhakk, haak, jaak, tsääk, väikevares, hakkvares, harjuvares, mustvares, raagas, kirikuvallamees

Kehamõõtmed

Tiiva pikkus on 22…25 cm.

Kehamass

Kehamass on keskmiselt 210…235 g.

Levik

Hakk on levinud Euroopa ja Lääne-Aasia parasvöötmes ja Loode-Aafrikas. Eestis elutseb kõikjal.

Arvukus

Praegu 30 000…40 000 pesitsuspaari.

Elupaik- ja viis

On eeskätt inimkaasleja, elades linnades ja teistes asulates. Vähemal määral elutseb ka sega- ja lehtmetsatukkades. Eelistab pesitseda kolooniatena, kuid võib ka üksikute paaridena.

Ränne

Enamik vanalinde ei lahku, vaid on paiksed. Noored lahkuvad talveks Poolasse, Ida-Saksamaale ja Kaliningradi lähistele. Teatud osa hulgub talvel pesapaikade ümbruses ringi.

Toitumine

Hakk tarvitab valdavalt loomset toitu - putukaid ja nende vastseid, pisinärilisi, linnumune- ja poegi, kuid ka seemneid ja toidujäätmeid.

Pesitsemine

Pesitseb inimasulate juures. Pesad asuvad reeglina rühmiti müüride ja varemete õõnsustes, parkides puuõõntes. Pesaks kuhjab kokku igasugust materjali - puuoksi, niint, sammalt, puulehti jne. Kurn on täis aprilli keskpaigaks ning selles on 4…6 muna.

Areng

Haudumine kestab 19…20 päeva. Pojad on pesahoidjad, lennuvõimestuvad juuni keskel. Suguküpsuse saavutab järgmiseks kevadeks.

Koht ökosüsteemis

Rüüstab väiksemate lindude pesi ning sellega võib muutuda nende elutegevuse pidurdajaks.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri