Laululuik

 

Laululuik

Laululuik on suur valge sulestikuga lind. Vanemas eas võib nende lagipea värvuda punakaspruuniks, muud kehaosad säilitavad oma värvuse. Jalad on laululuigel mustad, nokk tipust must, pea poolt kollane. Laululuik on sihvakas lind, ujudes hoiab ta oma kaela sirgelt püsti ja oma tiibu ta selja kohale üles ei tõsta, nagu see kühmnokk-luigel tavaks on. Suuruselt laululuik kühmnokk-luigele alla eriti ei jää, küll aga kaalult - laululuige kaal ei ületa tavaliselt oluliselt kümmet kilo.

Laululuik on metsatundra ja taigavööndi järvede elanik, Skandinaavias pesitseb ka mägiveekogudel. Pesitseb ta mai lõpul, juunis. Kurnas on 5…6 kollakasvalget muna.

Pojad lennuvõimestuvad sügise alguseks. Meil on laululuik tundud eelkõige kui läbirändaja, tema oletatavast pesitsustest siinmail on teada vaid väga üksikud juhtumid.

Meile saabub laululuik märtsis, läbirändel peatub kevadel kuni mai teise pooleni ja sügisel septembri lõpust novembrini. Vähesed neist jäävad ka talvitama.

Rändel peatuvad luiged nii merel kui ka siseveekogudel (nendeks saavad olla vaid suuremad järved, laululuik ei usalda väikseid veekogusid), teostades merelähedastelt hädaohututelt aladelt päeva jooksul regulaarseid lende madalmere toitemaadele. Toitu hangivad nad nokaga põhja küünitades, sügavamal vees sageli keha püstiselt alla suunates, nagu pardid. Laululuik toitub eelkõige taimedest, vähemtähtsad on selgrootud loomad.

Laululuige udusulgi kasutatakse soojade talveriiete ja alpinismivarustuse valmistamisel. Varem peeti luikedele ka jahti; luigeliha on väga maitsev. Praegusel ajal on laululuik looduskaitse all.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri