| Liiginimi eesti
keeles |
Räästapääsuke |
| Liiginimi ladina
keeles |
Delichon urbicum
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Surtsik, valge-,
vilu-, müüri-, katuse-, savi-, pori-, sopa-, läku-, pott-, linna-,
purt-, sorts-, vurts-, lärts-, türkpääsuke, -päästlane |
| Suurus |
Kehapikkus 13,5-15 cm, tiibade siruulatus
25-29 cm, kaal 12-22 g. |
| Levik |
Levinud Lääne-Euroopast Lääne-Siberini ja
Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani. Talvitusalad asuvad Aafrikas,
Sahara kõrbest lõunas kuni LAV-ini. Eestis üldlevinud inimkaasleja. |
Arvukus
|
Eestis pesitseb 50 000 - 100 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Eestis peamiselt kultuurmaastiku lind,
kes eelistab pesitseda kivist või betoonist hoonete räästaste all
(kohati 40-200 paariste kolooniatena), kuid kes pesitseb suhteliselt
sageli ka looduslikes oludes, moodustades suuri kolooniaid
põhjaranniku ja Saaremaa järskudel paekallastel. Mujal maailmas
elutsevad ka mägedes ja kaljudel. |
| Ränne |
Rändlind ja
läbirändaja. Saabub kevadel mai alguses või juba aprilli lõpul.
Äraränne kestab kogu augustikuu ja lõpeb reeglina septembri
alguses.
|
| Toitumine |
Püüab toitu alati õhust, enamasti
väikeseid mardikaid, sääski ja kärbseid. |
Pesitsemine ja
areng
|
Sageli tihedalt koos koloonias suur hulk
linnupaare. Pesa ehitavad mõlemad vanemad mudast ja savist ning
vooderdavad selle väikeste sulgede, udusulgede või taimekiududega.
Mai keskel muneb emaslind 3-7 muna, mida haub 12-13 või kuni 22
päeva. Koorunud pääsupojad viibivad pesas süüa oodates harilikult
ligi kolm nädalat, lendamas võib neid näha alates juuni keskpaigast. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Räästapääsuke ei kuulu looduskaitse alla. Pahatihti hävitavad
inimesed pesi, sest ei soovi neid oma räästa alla. Kui pesale on
hea ligipääs, võib räästapääsukest ohustada ka kodukass.
Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis.
Arvukus on languses nii Eestis kui ka maailma mastaabis.
|