Rootsiitsitaja

You need Plug-In support

Rootsiitsitaja laul

 

Rootsiitsitaja

Rootsiitsitaja on varblasest veidi väiksem, pruuni-valge-mustakirju lind. Tema lemmikelupaikadeks on madalsood, jõeluhad, järvekaldad ja märjad põõsaniidud, ühesõnaga paigad, kus leidub kõrkjaid, pilliroogu ja tihedat rohtu. Sellistes paikades on rootsiitsitaja üle kogu Eesti tavaline ja arvukas lind. Rootsiitsitaja laul on lihtne ja lühike, koosnedes säutsuvatest silpidest, mida lind aeglaselt ja saamatult kordab.

Rändlinnuna saabub rootsiitsitaja meile märtsi lõpus või aprilli alguses. Isaslinnud saabuvad enamasti varem kui emaslinnud. Rootsiitsitaja pesa on raske leida, sest see on hästi varjatud, asudes maas rohu sees või mättal kulu varjus. Harvem võib see asuda ka madalal põõsal. Rootsiitsitaja pole väga pelglik lind, ta tegutseb suhteliselt varjamatult maapinnal, madalatel põõsastel ja kõrkjavartel. Ta tõmbleb sageli sabaga ja sooritab roostiku kohal lühiajalisi lende.

Mai alguseks muneb emaslind enda valmistatud tarna- ja rohukõrtest pessa 4…6 muna. Poegi haub ainult emaslind, kes ohuolukorras kasutab sageli pettemanöövrit, teeseldes vigast. Pojad jäävad pessa 10…13 päevaks ja sel ajal toidavad neid mõlemad vanemad. Tihti võib see lind pesitseda suve jooksul ka 2 korda.

Rootsiitsitaja tarvitab nii taimset, kuhu kuuluvad peamiselt seemned ja õrnad lehepungad, kui ka loomset toitu: putukaid ja väikesi limuseid. Suguküpseks saab rootsiitsitaja järgmiseks kevadeks ja tema teadaolevalt pikim eluiga on ulatunud 5 aasta ja 10 kuuni. Rootsiitsitaja asub sügisesele rännuteele tavaliselt oktoobris. Ränne toimub öösiti ja enamasti üksinda, harva koonduvad linnud rändeks väikestesse salkadesse.

Rootsiitsitaja toob kasu, hävitades roostikes kahjurputukaid.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri