| Liiginimi eesti
keeles |
Must-kärbsenäpp |
| Liiginimi ladina
keeles |
Ficedula hypoleuca
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Metstikk,
kadakaharakas, kärbsepüüdja |
| Suurus |
Kehapikkus 12-13,5 cm, tiibade siruulatus
21,5-24 cm, kaal 10-17 g. |
| Levik |
Pesitseb Euroopas, Aasias ning
Loode-Aafrikas. Euroopas hõlmab levikuala enamuse maailmajao
pindalast; liik puudub äärmises kirde-, kagu- ja lõunaosas ning
Islandil ja Iirimaal. Aasias jätkub levikuala kuni Jenissei jõe
ülemjooksuni idas. Talvitusalad asuvad Lääne-Aafrikas. Eestis
üldlevinud haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 150 000 - 200 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Pesitseb igasugustes metsades ja
puistutes, kui neis leidub pesitsemiseks sobivaid õõnsusi või
pesakaste. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub
aprillis ja lahkub augusti lõpus-septembri alguses. Ränne toimub
öösel. Talvitusalad asuvad Aafrika savannimetsades. |
| Toitumine |
Putuktoiduline. Toitu püüab õhust.
Sügisel sööb ka marju. |
Pesitsemine ja
areng
|
Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud
ja hõivavad endale pesitsusterritooriumi. Väljavalitud vaba
pesaõõnsuse juures tervitab isaslind saabuvat emaslindu erutatud
laulu ja pesaõõnsuse näitamisega. Kui emaslind on väljapakutud
pesaõõnsusest huvitatud, siis on ka pesakoha valik otsustatud.
Kuivanud puulehtede, karvade ja sulgedega vooderdatud pesa
ehitatakse puude oksaaukudesse või teiste lindude vanadesse
pesaõõnsustesse. Emaslind muneb 6 helesinist muna, mida haub 11-14
päeva. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on
pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole Eestis
looduskaitse all, kuid arvukus on langemas. Rahvusvaheliste
ohuhinnangute järgi on soodsas seisundis, aga samuti langeva
arvukusega. Looduslikeks vaenlasteks on röövlinnud ja
väikekiskjad. Inimmõjudest on ohuks kliimamuutustest tekkiv nihe:
saakputukate tippaeg on järjest varem, aga kärbsenäpid selle võrra
varem pesitsema ei naase.
|