Must-kärbsenäpp

Liiginimi eesti keeles Must-kärbsenäpp
Liiginimi ladina keeles Ficedula hypoleuca Pall.
Rahvapäraseid nimesid Metstikk, kadakaharakas, kärbsepüüdja
Kehamõõtmed Kehapikkus 12,5...14,5 cm, tiivapikkus 7,6...8,2 cm.
Kehamass Kehamass tavaliselt 11...12,5 g.
Levik Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud suuremas osas Euroopas, Loode-Aafrikas ja Lääne-Siberis.
Arvukus Arvukus kasvas 1980. aastatel, praegu arvatakse olevat 200 000...500 000 pesitsuspaari.
Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused metsad ja puistud. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga.
Ränne Rändlind, kes saabub Eestisse aprilli lõpul ja lahkub augustis. Ränne toimub öösel. Talvitusalad asuvad Aafrika savannimetsades.
Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on põhiliselt väikesed lendavad putukad.
Pesitsemine Pesaterritooriumi hõivab isaslind, ka valib ta välja sobiva pesaõõnsuse. Kui see emaslinnule sobib, siis on pesakoha valik otsustatud. Kuivanud puulehtedest pesa ehitatakse puude oksaaukudesse või teiste lindude vanadesse pesaõõnsustesse. Kurnas on 6 muna. Munad on helesinised, ilma tähnideta.
Areng Haudevältus 11...14 päeva. Haub ainult emaslind. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a. Maksimaalne eluiga rõngastusandmetel 21 aastat.
Koht ökosüsteemis Piirab igasugustes puistutes taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri