Väike-kärbsenäpp

You need Plug-In support

Väikse-kärbsenäpi laul

 

Väike-kärbsenäpp e. väiketikk

Kõige väiksem meie kärbsenäppidest on väike-kärbsenäpp, keda kutsutakse ka väikeseks kärbsepüüdjaks. Ta teeb lühikesi sööstlende möödalendavate putukate tabamiseks, kuid nopib neid ka okstelt ja lehtedelt. Peatumisel nõksutab tihti saba ja kehitab tiibu.

Väike-kärbsenäpp on kärbsenäppide hulgas parim laulja. Tema laul on vali ja raiuvrütmiline. Rändlinnuna saabub väike-kärbsenäpp meile tavaliselt mai keskel. Pesitsemiseks eelistab väike-kärbsenäpp varjukaid kuusikuid.

Isaslind alustab emaslinnu saabumise järel mängulendu. Väristavate tiivalöökidega lendab ta laperdaval lennul sirgjoones oksalt oksale ja puult puule ning häälitseb sisistavalt "tst tst tst". Selline mäng võib kesta ühtejärge üle poole tunni. Seejärel laseb isaslind emaslinnul pesakoha valida. Selleks lendab ta läbi kõik oksaaugud ja puukoore lõhed, lipsab neis sisse ja välja ning püüab emaslinnus nende vastu huvi äratada. Kui emaslind ei järgne, hakkab kõik otsast peale, kusjuures isaslind vahel emaslindu puuvõrades taga ajab.

Pesa ehitab emaslind üksi. Ta ehitab selle sobivasse puuõõnsusesse või tüveharude vahele. Pesamaterjalina kasutab ta põhiliselt rohelist sammalt, aga ka kuivi puulehti, kõrsi ja taimevilla. Pesas olevad munad on valged, kirjatud punapruunide tähnidega. Ka haudumisega tegeleb ainult emaslind, kes pesalt iga tund mõneks minutiks lahkub, ehkki isaslind teda mõningal määral püüab toita. Toidu vastuvõtmisel väristab emaslind tiibu ja sirtsub manguvalt "tsirr tsirr...".

Väike-kärbsenäpi pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Algul peituvad nad madalasse padrikusse, hiljem liiguvad vanemate juhtimisel kaugemale. Väike-kärbsenäpp lahkub meilt märkamatult augustis ja septembris.

Väike-kärbsenäpp kuulub looduskaitse alla.

 

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri