| Liiginimi eesti keeles | Metsvint |
| Liiginimi ladina keeles | Fringilla coelebs (L.) |
| Rahvapäraseid nimesid | Vihmavint, kasevint, viiksutaja, rüüts, metsavaht, metsvink. |
| Kehamõõtmed | Tiiva pikkus 8,3...9,2 cm. |
| Kehamass | Kehamass tavaliselt 19...26 g. |
| Levik | Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud kogu Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasias. |
| Arvukus | Üks arvukamaid linde Eestis: 2... 3 miljonit paari. |
| Elupaik ja -viis | Elupaigaks on igasugused puistud ja avamaastikud, sageli kultuurmaastikulgi. Pesitsusajal elutseb paaridena. Väljaspool pesitsusaega moodustab mõnikord hiigelparvi. Päevase eluviisiga. |
| Ränne | Metsvint on Eestis rändlind, kes saabub meile märtsi lõpul või aprilli algul. Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud. Sügisena lahkumine algab augustis. Ränne toimub põhiliselt päeval suurte parvedena.Talvitusalad asuvad peamiselt Lõuna- ja atlantilises Euroopas. |
| Toitumine | Toit on peamiselt taimne, eriti seemned, taimepungad ja marjad. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid. |
| Pesitsemine | Pesa ehitab ainult emaslind, kes võib pesa ehitada nii leht- kui okaspuule. Pesa on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Kurnas on 3...6 muna, mis võivad olla sinakad või hoopis roosakad. |
| Areng | Haudevältus umbes 11...16 päeva. Haub ainult emaslind. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a. Maksimaalne eluiga 8 aastat. |
| Koht ökosüsteemis | Võib lokaalselt (külvid, puukoolid) osutuda kahjulikuks, kuid teisest küljest on metsvint kasulik kahjulike putukate hävitamisega. |
| Ohustatus ja kaitse | Ei ole looduskaitse all. |