Metsvint

Liiginimi eesti keeles Metsvint
Liiginimi ladina keeles Fringilla coelebs (L.)
Rahvapäraseid nimesid Vihmavint, kasevint, viiksutaja, rüüts, metsavaht, metsvink.
Kehamõõtmed Tiiva pikkus 8,3...9,2 cm.
Kehamass Kehamass tavaliselt 19...26 g.
Levik Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud kogu Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasias.
Arvukus Üks arvukamaid linde Eestis: 2... 3 miljonit paari.
Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud ja avamaastikud, sageli kultuurmaastikulgi. Pesitsusajal elutseb paaridena. Väljaspool pesitsusaega moodustab mõnikord hiigelparvi. Päevase eluviisiga.
Ränne Metsvint on Eestis rändlind, kes saabub meile märtsi lõpul või aprilli algul. Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud. Sügisena lahkumine algab augustis. Ränne toimub põhiliselt päeval suurte parvedena.Talvitusalad asuvad peamiselt Lõuna- ja atlantilises Euroopas.
Toitumine Toit on peamiselt taimne, eriti seemned, taimepungad ja marjad. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid.
Pesitsemine Pesa ehitab ainult emaslind, kes võib pesa ehitada nii leht- kui okaspuule. Pesa on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Kurnas on 3...6 muna, mis võivad olla sinakad või hoopis roosakad.
Areng Haudevältus umbes 11...16 päeva. Haub ainult emaslind. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a. Maksimaalne eluiga 8 aastat.
Koht ökosüsteemis Võib lokaalselt (külvid, puukoolid) osutuda kahjulikuks, kuid teisest küljest on metsvint kasulik kahjulike putukate hävitamisega.
Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri