Põhjavint

You need Plug-In support

Põhjavindi laul

 

Põhjavint

Põhjavint sarnaneb väga metsvindiga nii välimuselt kui ka eluviisilt. Temalgi on tiival kaks valget vööti, kuid seljasulestik on kirjum ja päranipuala valge. Põhjavindi laulu on meil vähe kuuldud, sest liik pesitseb siin vähesearvuliselt ja enamasti elamutest kaugel. Üldiselt meenutab tema laul siidisaba viristavat ja kliristavat sidinat, millesse on rohkesti põimitud "kvä-äk" taolisi kutsehüüde.

Põhjavint on levinud põhiliselt Euroopa ja Aasia taigavööndis. Eestis on põhjavint sage läbirändaja ja harukordne pesitseja. Väljaspool pesitsusaega on põhjavint väga seltsiv. Rändlinnuna saabub põhjavint Eestisse aprillis. Varem saabuvad isaslinnud valivad omale territooriumi ja asuvad seda kaitsma.

Eelistatult pesitseb põhjavint soistes segametsades ja kaasikutes. Osa suveks meile jäävaid isaslinde on vallalised. Nad hoiavad territooriumi ja segavad metsvintide pesitsustegevust. Põhjavint ehitab oma pesa kas kasele, kuusele või lepale kuni 6 m kõrgusele. Kuusele ehitatud pesa paikneb sageli oksal, mis on tüvest eemal. Lehtpuule ehitatud pesa on aga tavaliselt vastu tüve. Välimuselt sarnaneb põhjavindi pesa metsvindi omale, on ehk aga veidi suurem ja vähem viimistletud. Ka pesas olevad munad sarnanevad metsvindi munadega, on aga rohekama põhitooniga ja peenema ning kahvatuma mustriga. Munade haudumisega tegeleb ainult emaslind.

Põhjavindi pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pesitsusjärgse elu kohta on andmeid väga vähe. Põhjavint lahkub meilt septembris ja talvitub Prantsusmaal, Hollandis või Itaalias.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri