Tait

Liiginimi eesti keeles Tait
Liiginimi ladina keeles Gallinula chloropus
Rahvapäraseid nimesid Mereteder, tiigikana
Suurus Kehapikkus 27-31 cm, tiibade siruulatus 50-55 cm, kaal 190-490 g.
Levik Levinud Euroopas, Lääne- ja Lõuna-Aasias ning katkeliselt üle kogu Aafrika mandri, olenevalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolust.
Arvukus Eestis pesitseb 500 - 1000 haudepaari.
Elupaik
Eelistatud elupaigad on eutroofsed rikkaliku taimestikuga veekogud: väikesed sisemaa järved, tiigid (sh settetiigid), riimveelised rannikulahed ja ranniku jäänukjärved.
Ränne Ida-Euroopas ja Lääne-Aasias rändlind, mujal paigalind. Eestisse saabub aprilli lõpus-mai alguses, lahkub septembris-oktoobris.
Toitumine Peaaegu eranditult selgrootud: veeputukad, ämblikud, limused, keda nokib taimede veelähedastelt osadelt.
Pesitsemine Pesa kujutab endast vee lähedal asuvat põõsal, puul, kännutüükal, mättal või lihtsalt lamandunud roostiku hunnikul olevat alust, mis moodustub veetaimedest ja värsketest okstest. Emaslind muneb aprillis-mais 5-12 valget pruunitäpilist muna. Haudumine kestab 19-22 päeva, haub valdavalt isaslind või siis toidab isaslind emast haudumise ajal. Isane võtab enda peale ka poegade toitmise juhul, kui emaslind pesitseb juunis-augustis veel korra. Pojad on pesahülgajad ja hakkavad juba ühe päeva möödudes ujuma ja sukelduma. Lennuvõime saavutavad nad u 35-päevaselt. Esimese kurna pojad jäetakse varakult maha, kuid ööseks kogunetakse veel kodupesale. Teise kurna eest hoolitsetakse kuni sügisese äralennuni.
Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse ja on Eesti Punase nimestiku järgi ohualdis. Globaalselt on liik soodsas seisundis ja stabiilse arvukusega.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri