| Liiginimi eesti keeles | Tuttlõoke |
| Liiginimi ladina keeles | Galerida cristata (L.) |
| Rahvapäraseid nimesid | Pole teada. |
| Kehamõõtmed | Kehapikkus 18...19 cm. |
| Kehamass | Ligi 45 g. |
| Levik | Palearktilise vööndi paras-ja palavvöötmes: Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas peaaegu ekvaatorini. Eestis hajusalt lokaalselt. |
| Arvukus | Väiksearvuline. Eestis arvatakse pesitsevat 50-100 paari. |
| Elupaik ja -viis | Enamasti karjamaadel, jäätmaadel, juurviljaaedades, varemete läheduses ja asulate servadel. Loodusega seotumalt lubjarikka või liivase pinnasega paikadel: kõnnumaad, liivikud, nõmmed, teede ümbrus. Talvel külmaga tuleb sageli külateedele. Tegutseb maapinnal, harva lendab hoonetele, veel harvem puudele. Jookseb kiiresti, jälgib alati hoolega ümbrust, tõstes ja langetades oma peasolevat suletutti. Lendab hästi, aga harva, sageli jääb märkamatuks. Kevadel on iseloomulik pesitsuseelne mäng: isaslind tõuseb õhku, lühike mängulend, ja laskub tulevase pesa asupaigale. |
| Ränne | Areaali põhjaosas rändlind, lõunaosas paiga- või hulgulind. Eestis kas paiga- või hulgulind, talvel tuleb asulatesse. |
| Toitumine | Mitmekesine: putukad, seemned ja mitmesuguste taimede rohelised osad. Nokib terava ja tugeva nokaga. |
| Pesitsemine | Paarid moodustuvad juba märtsis. Pesa ehitatakse lagedale alale mõne kidura puhma varju, maapinnale. Sarnane põldlõokese pesale. Muneb alates mai esimesest poolest. Tavaliselt kaks kurna aastas. Esimeses 5, teises 3...4 muna. Haub emalind, 12...13 päeva. |
| Areng | Esimesed pojad lahkuvad pesast juuni keskel, see on 9...10 päeva pärast koorumist. Sel ajal ei oska veel lennata, vanemad toidavad 16...18 päeva vanuseks saamiseni ja siis alustavad teise kurnaga. |
| Koht ökosüsteemis | Väikese arvukuse tõttu erilist tähtsust ei oma. |
| Ohustatus ja kaitse | Ei ole looduskaitse all. |
|
|
|