Pasknäär

Liiginimi eesti keeles Pasknäär
Liiginimi ladina keeles Garrulus glandarius L.
Rahvapäraseid nimesid Pasknärakas, paskraat, metsnäär, pajuharakas
Kehamõõtmed Tiiva pikkus 17,5...19,5 cm
Kehamass Kehamass tavaliselt 145...185 g
Levik Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud peaaegu kogu Euraasias.
Arvukus Aastas on meil umbes 30 000...50 000 pesitsuspaari.
Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud, pesitsusajal on aga seotud tihedamate metsadega, eriti kuuse-segametsadega. Pesitsusajal elutseb paaridena. Päevase eluviisiga.
Ränne Pasknäär on Eestis paiga- hulgu- ning rändlind ja läbirändaja. Hulguliikumised on kõige märgatavamad sügisel (augusti lõpust oktoobrini). 
Toitumine Toit on nii loomne kui ka taimne. Suvepoolaastal on ülekaalus putukad, ussid, linnumunad ja -pojad. Suve teisel poolel tarvitab rohkem taimset toitu (marjad, seemned) ja tammetõrusid.
Pesitsemine Pesa ehitatakse tavaliselt kuusele kuni 10 m kõrgusele. Pesa on lame, koosneb väljastpoolt raagudest, seest aga samblast ja rohujuurtest. Kurnas on 5...7 muna, mis on hallikad, pruunide tähnide ja laikudega.
Areng Haudevältus umbes 16...17 päeva. Hauvad mõlemad vanalinnud. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kolmenädalastena. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a.
Koht ökosüsteemis Pasknäär toob kasu metsamajandusele kahjurputukate hävitamise ja tammetõrude levitamisega. Värvuliste pesade rüüstamisega tehtav kahju on väike.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu kaitstavate liikide hulka.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri