Järvekaur

 

Järvekaur

Järvekaur on hane suurune tumedat värvi lind. Tema selga kaunistavad iseloomulikud valged tähnid. äratuntav on ta veel odaterava noka, pika ja jämeda kaela ning väga lühikese saba järgi. Teda lennus nähes paistavad silma veel teistest lindudest kitsamad tiivad. Kaugemalt võime kuulda järvekauri karedaid madalaid häälitsusi. Kuna ta järvekaldail iseloomulikult kohmakalt kõnnib, siis on vanarahvas talle pannud ka hulganisti nimesid. Neist enimlevinud on kakerdaja. Välimusele ja muule iseloomulikule viitavad veel paljud teisedki nimed: kõvakael, põhjahani, persu, päitshärg jne.

Tänapäeval ei ole see huvitav lind enam nii hästi tuntud, sest tema arvukus kahaneb pidevalt. Vanasti oli aga järvekaur heaks jahisaagiks, kelle udusulisest nahast sai valmistada sooje muhve ja mütse.

Kus me võime teda siis veel näha? Kuna ta on meil enamasti läbirändaja, siis ongi Eestis kauri nägemisvõimalus suurim läbirändel. Kevadel on see aprillis, sügisel septembrist detsembrini. Pesitseb järvekaur enamasti meist põhja pool, aga osa linde elavad siiski ka meie rabajärvedel. Siiski on Eestis pesitsenud tavaliselt vaid alla kümne paari. Üldiselt meeldib talle elada kalarikastel suurtel järvedel, neid on aga meil vähe. Tema elukohad maailmas võtavad enda alla kogu põhjapoolkera arktilise ja boreaalse vöötme Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Toiduks on järvekauril mitmesugused kalad, mida otsides võib ta rabajärvedelt lennata isegi 40 kilomeetri kaugusele mererannikule.

Talvitama lendab see lind väga erinevatesse paikadesse: meie piirkonna linnud näiteks Kesk-Euroopasse, Mustale merele ja Kaspia merele, osa jäävad aga Läänemerelegi. Järvekauri rännutee pikkus võib ulatuda kuni kuue tuhande kilomeetrini.

Kuna ta aga meil jääb üha haruldasemaks, siis on ta võetud looduskaitse alla.

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri