Käosulane

You need Plug-In support

Käosulase laul

 

Käosulane

Käosulase sulestik on ülalpool ühtemoodi pruunikashall ja alapoolel valkjaskollane. Sellise maskeeringu tõttu jääb ta lehestikus sageli märkamatuks. Seal hüpleb ta vilkalt ringi, kergitab sageli peasulgi ning on hõlpsasti äratuntav oma võrdlemisi püstise kehahoiaku poolest.

Pesapaikadesse ilmub käosulane maikuus. Mõni päev pärast saabumist võib juba kuulda isaslindude laulu, kes hõivavad pesitsusterritooriumi: valgusküllase hõreda metsaosa rohke alustaimestikuga, metsaserva, pargiosa või vana viljapuuaia. Käosulase laul on kõlav ja pikk. Laul koosneb erineva päritoluga, teisi linnuliike matkivatest katkenditest. Oma laulu esitades käosulane otsekui jutustaks midagi kirgliku ägedusega, nagu kaitseks end kellegi süüdistuse vastu, kasutades seejuures rohkesti ülespuhutud paatost. Käosulane võistleb isegi ööbikuga, pälvides rahvapärase nime - ööbikuköster. Tema laulu on tabavalt võrreldud ka vikatilõikamisega - esiteks pinnib, siis lõikab, luiskab ja lõpuks niidab "tsiuh-tsiuh".

Pesa asuvad ehitama mõlemad linnud koos. See koosneb kuivadest rohukõrtest, taimevillast ja ämblikuvõrgust ning on väljastpoolt kaetud kasetohu valgete helvestega. Käosulase munad on kergesti äratuntavad - heleroosad, kirjatud hõredate mustade täppidega. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud.

Toiduks on peamiselt kahetiivalised, sageli ka liblikad ja nende röövikud. Poegi ähvardava ohu korral püüavad vanalinnud vaenlast pesast eemale meelitada. Käosulased lahkuvad talvitusaladele enamikus augusti jooksul. Talvituspaigad asuvad troopilises Aafrikas.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri