 |
|
|
Käosulase laulKäosulane
Roolindlaste sugukonda kuuluv käosulane
on hallikasrohelise ülapoole ja helekollase alapoolega lind.
Iseloomulikeks tunnusteks on veel hele kulmutriip ja silmarõngas.
Kokkupandud tiival on näha heledam paneel. Sugupooled on välimuse
põhjal eristamatud.
Käosulane pesitseb Euroopas, kus tema levikuala ulatub Kirde-Prantsusmaast Skandinaavia ja Musta mereni. Aasias jätkub levik Obi jõeni idas. Talvitusalad asuvad aga Lõuna-Aafrikas, ekvaatorist allpool. Eestis on tegu üldlevinud liigiga.
Pesapaikadesse ilmub käosulane maikuus.
Mõni päev pärast saabumist võib juba kuulda isaslindude laulu, kes
hõivavad pesitsusterritooriumi: valgusküllase hõreda metsaosa rohke
alustaimestikuga, metsaserva, pargiosa või vana viljapuuaia. Käosulase
laul on kõlav ja pikk. Laul koosneb erineva päritoluga, teisi
linnuliike matkivatest katkenditest.
Pesa asuvad ehitama mõlemad linnud koos. See koosneb kuivadest rohukõrtest, taimevillast ja ämblikuvõrgust ning on väljastpoolt kaetud kasetohu valgete helvestega. Käosulase munad on kergesti äratuntavad - heleroosad, kirjatud hõredate mustade täppidega. Kurnas on 4-6 muna, mida hautakse 11-14 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud, kuni pesast lahkumiseni kahe nädala vanuselt. Äraränne talvitusaladele algab juba augusti lõpus, osad lahkuvad veel septembris.