| Liiginimi eesti
keeles |
Suitsupääsuke |
| Liiginimi ladina
keeles |
Hirundo rustica
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Harkhänd, harkpääsuke,
harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake,
kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-,
suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja. |
| Suurus |
Kehapikkus 17-23 cm (sh saba 3-6,5 cm),
tiibade siruulatus 29-32 cm, kaal 15-25 g. |
| Levik |
Pesitsusalad asuvad Euroopas, Aasias ja
Põhja-Ameerikas, talvitusalad vastavalt Aafrikas, Kagu-Aasias ja
Lõuna-Ameerikas. Eestis tavaline inimkaasleja. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 50 000 - 100 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Kultuur- ja
avamaastiku liik, pesitseb mitmesugustes ehitistes (laudad,
küünid, kuurid), tuulekodade ja sildade all, samas suurtes
linnades puudub, esinedes pigem maa-asulates ja taluõuedel. Sageli
istuvad telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel,
ööbib sageli veekogude ääres roostikus.
|
| Ränne |
Rändlind, keda võib Eestis kohata
aprillist oktoobrini. Moodustab suuri parvi. |
| Toitumine |
Toitub lendavatest putukatest:
kärbestest, sääskedest, mardikatest, liblikatest, kiilidest. Harva
napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblik, liblikaröövik),
aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi
soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb putukaid. |
| Pesitsemine |
Looduses rajab pesa
koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele. Ehitab igal
aastal uue mudast, rohukõrtest ja karvadest tugeva pooliku
kausi kujulise pesa, mille vooderdab pehmete rohukõrte, sulgede ja
karvadega, mida püütakse sageli õhust. Mai teisel poolel või juuni
alguses muneb emaslind 3-7 punakaspruuni täpilist muna, mida haub
14-15 päeva. Jaheda ilma korral võib haudumise aeg pikeneda, sest
toiduotsinguiks kulub enam aega. Pojad lahkuvad pesast pärast
19-22-päevast toitmist, misjärel tulevad veel mõne nädala jooksul
pessa ööbima ja saavad vanalindudelt toitu, enne kui ise putukaid
püüdma asuvad. Suve jooksul pesitsetakse 2, vahel isegi 3 korda.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Eesti rahvuslind.
Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Rahvusvaheliste
ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid nii Eestis kui
ka maailma mastaabis on arvukus kõvasti langenud. Pesitsusaladel
on ohuks põllumajanduse intensiivistumine, eriti loomakasvatuse
koondumine suletud farmidesse. Rändeteedel ohustab illegaalne
küttimine ja talvitusaladel toidunappus.
|