Suitsupääsuke

Liiginimi eesti keeles Suitsupääsuke
Liiginimi ladina keeles Hirundo rustica (L.)
Rahvapäraseid nimesid Harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja.
Kehamõõtmed Kehapikkus 17,5...23 cm.
Kehamass Kaalub ligikaudu 20 g.
Levik Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias (v.a. Kaug-Põhi ja Araabia ps), Põhja- ja Loode-Aafrikas. Eestis tavaline inimkaasleja.
Arvukus Väga sage (100...200 tuhat paari), aga viimaste aastakümnetega siiski vähenenud.
Elupaik ja -viis Looduslikes tingimustes seotud koobastega: mäestikujõgede orgude kaljukaldail. Viimasel ajal kogu areaali piires levinud asulatesse elades peamiselt hoonetes. Linnadesse enamasti ei tule. Vaenlasi ründavad ähvardavate sööstudega ja hirmutavad rapsides. Madalal temperatuuril jäävad tardumusunne ebasoodsate toidutingimuste üleelamiseks. On elupaigatruu - pesitseb aastaid samas kohas.
Ränne Rändlind. Talvitab Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias, sõltuvalt pesitsusalast. Pesitsuspaigale saabub, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses. Rändab suurte parvedena. Parved kogunevad ööbima roostikesse. Sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas.
Toitumine Söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblik, liblikaröövik), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid.
Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele. Igal aastal ehitab uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Pesa teevad märjast mudast, niisutavad süljega, panevad vahele rohukõrsi ja karvu ning saavad tugeva kausikese. Seest vooderdatakse pehmete rohukõrtega, sulgedega ja karvadega, mida püütakse sageli õhust. Esimeses kurnas 4...6 muna, teises 3...5. Haub emalind, 14...15 päeva, jaheda ilma korral võib see aeg pikeneda, sest toiduotsinguiks kulub enam aega. Vahel veel kolmas pesakond.
Areng Koorunud poegi toidetakse vahetpidamatult kogu valge aja jooksul: 600 korda päevas. Pesast lahkuvad 3-nädalaselt. Seejärel toidetakse veel mõni päev, aga siis koonduvad noored suurtesse parvedesse ja lendavad ise toitu otsima. Lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel.
Koht ökosüsteemis Sööb väga suurtes hulkades putukaid, sealhulgas kahjureid. On Eesti rahvuslind.
Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri