Väänkael

Liiginimi eesti keeles Väänkael
Liiginimi ladina keeles Jynx torquilla
Rahvapäraseid nimesid väändkael, väätkael, peebilind, kaeratee, külvipeet, külvikull, kaerakülvaja, kaera-Peep, kaera-Peeter, kaera-Peedu, põudlane, piibutaja, piibitajalind, kaerapii, palunõid, tiiutaja, peebutsirk, peep, teelind, piitaja, liiplind, kuigutaja, kaerakäik, seemnelind, künnilind, kahjurähn, kahjukuulutaja, surmakägu.
Suurus Kehapikkus 16-18 cm, tiibade siruulatus 25-27 cm, kaal 32-43 g.
Levik Pesitseb Euroopas, Põhja- ja Kesk-Aasias ning Loode-Aafrikas. Talvitumas käivad Kesk-Aafrikas ning Lõuna-Aasias. Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind.
Arvukus Eestis pesitseb 5 000-10 000 haudepaari.
Elupaik
Pesitseb puistutega (viljapuuaiad, pargid, lehtpuusalud, puiesteed jne) kuultuurmaastikul ja hõredates lehtmetsades. 
Ränne Rändlind. Saabub aprillis-mais, lahkub augustis-septembris.
Toitumine Lemmiktoiduks on sipelgad, korjab neid nii maapinnalt kui puudelt.
Pesitsemine Erinevalt teistest rähnidest ise omale pesa ei toksi, vaid kasutab teiste lindude poolt loodud või looduslikke õõnsusi. Mai lõpus või juunis muneb emaslind 7-10 muna, mida mõlemad linnud vaheldumisi 11-19 päeva hauvad. Pojad lennuvõimestuvad ja lahkuvad pesast 18-22 päeva pärast.
Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. On Eestis soodsas seisundis ja arvukus püsib stabiilsena. Ohuteguriteks on põllumajanduse intensiivistumine, sh pestitsiidide kasutus, ja kliimamuutused.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri