Hõbekajakas

Liiginimi eesti keeles Hõbekajakas
Liiginimi ladina keeles Larus argentatus Pont.
Rahvapäraseid nimesid Merekoer, Peipsi-kajakas, kajakalind, rabakajakas, sookajakas, tormikajakas, käbruhall, hülgekajakas.
Kehamõõtmed Peaaegu hane suurune, merikajakast veidi väiksem.
Kehamass Kaalub 700...1800 g.
Levik Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikuil, osalt sisemaal tundravööndist poolkõrbevööndini, ja Loode-Aafrikas. Eestis harilik haudelind.
Arvukus Tavaline lind, viimase 20 aastaga on arvukus suurenenud 3...4 korda, ulatudes praegu 30...40 tuhande paarini.
Elupaik ja -viis Mererannikul ja suurtel siseveekogudel, pesitsusajal ka rabadel. Lend sujuv, ühtlaste tiivalöökidega, vahel manööverdab osavalt saagi jälitamisel, kakluses jm. Võib tiirelda tõusvates õhuvooludes ilma tiibu kasutamata. Ujub sageli, hästi, vaid kergelt vette süüvides. Erandjuhtudel sukeldub. Kõnnib maapinnal kergelt, võib kiiresti joosta. Vaid üksikud isendid saadavad laevu. Tugev, julge ja agressiivne rööveluviisiga lind, sageli rüüstab väiksemate kajakate pesi.
Ränne Areaali põhjaosas rändlind, lõunaosas paikne. Eestist lahkub novembri lõpul või detsembri alguses, sisemaalt varem kui rannikult. Saabub kevadel märtsi jooksul. Palju Eestist läbirändajaid. Väikesearvuliselt jääb meile lahtisele merele talvituma.
Toitumine Toiduks kalad, pesitsusperioodil aga peamiselt teiste lindude, eeskätt väiksemate kajakaliikide ja ka naabrite, munad ja pojad. Poegadele öögatakse söök maost välja.
Pesitsemine Meresaartel, paiguti mitmesajapaariliste kolooniatena, ja rabalaugastel. Peamiselt koloonialiselt, harva ka üksikult. Saabuvad territooriumile enne selle jääst vabanemist. Pesa rajatakse kõrgemale rannaniidule, vähem kaldavööndisse, rabades laukasaarele või -servale. Koloonias vahekaugus suhteliselt suur: 3...5 meetrit. Mune on pesas 1...4. Haudumine, 26...29 päeva, algab esimese muna munemise järel. Pesa ei jäeta hetkekski valveta, vanemad vahetavad sageli teineteist välja.
Areng Koorudes abitud, lebavad liikumatult ja söömata. Teisel päeval söövad ja varjuvad taimestikku. Hädaohu korral põgenevad vette, aga 10 päeva veedavad kuival. Lendama hakkavad vähehaaval 1,5-kuuselt, mil on omandanud vanematele omase kehakaalu, nädal pärast seda alustavad iseseisvat elu, algavad hulguränded.
Koht ökosüsteemis Rüüstates massiliselt pesi mõjutab tõsiselt teiste lindude sigimist.
Ohustatus ja kaitse Arvestatavaid ohte pole, kaitsealuste lindude hulka ei kuulu.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri