Hõbekajakas

Liiginimi eesti keeles	Hõbekajakas
Liiginimi ladina keeles	Larus argentatus
Rahvapäraseid nimesid	Merekoer, Peipsi-kajakas, kajakalind, rabakajakas, sookajakas, tormikajakas, käbruhall, hülgekajakas.
Suurus	Kehapikkus 54-60 cm, tiibade siruulatus 123-148 cm. Kaal 640 - 1700 grammi.
Levik	Maailmas laialt levinud liik. Asustab Põhja-Atlandi ja Läänemere rannikuid, eraldi alamliigid on ka Põhja-Siberis ja Põhja-Ameerikas. Eestis harilik haudelind.
Arvukus	Eestis pesitseb 10 000 - 15 000 paari. Talvine arvukus on 30 000 - 50 000 isendit.
Elupaik ja -viis	Suurem osa on väikesaarte ja rannikute asukad. Neid võib leida ka järvesaartelt ja rabalaugastelt, kuid viimasel ajal üha arvukamalt ka linnadest majakatustelt. Tugev, julge ja agressiivne rööveluviisiga lind, sageli rüüstab väiksemate kajakate pesi.
Ränne	Meil elab nii rändavaid kui paigalisi isendeid, kuid talveperioodil esineb meil ka palju läbirändajaid või põhja poolt siia talvituma lennanud hõbekajakaid.
Toitumine	Toiduks kalad, pesitsusperioodil aga peamiselt teiste lindude, eeskätt väiksemate kajakaliikide ja ka naabrite, munad ja pojad. Linnades elavad isendid ei ütle ära ka inimeste toidujäätmetest.
Pesitsemine	Saabuvad territooriumile enne selle jääst vabanemist. Enamasti pesitsetakse koloonialiselt, pesade vahekauguseks 5-6 meetrit. Pesa rajatakse kõrgemale rannaniidule või merelaiule, vähem kaldavööndisse, rabades laukasaarele või -servale. Ehitusmaterjalina kasutab kõrsi või mererannal lebavat adru. 1-4 muna munetakse aprilli keskpaigas. Haudumine kestab 26-29 päeva ja algab esimese muna munemise järel. Pesa ei jäeta hetkekski valveta, vanemad vahetavad sageli teineteist välja.
Areng	Koorudes abitud, lebavad liikumatult ja söömata. Teisel päeval söövad ja varjuvad taimestikku. Hädaohu korral põgenevad vette, aga 10 päeva veedavad kuival. Lendama hakkavad vähehaaval 1,5-kuuselt, mil on omandanud vanematele omase kehakaalu, nädal pärast seda alustavad iseseisvat elu, algavad hulguränded.
Koht ökosüsteemis	Rüüstates massiliselt pesi mõjutab teiste merelindude, näiteks kalakajaka sigimist.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka. Ohuks võivad olla rüüstajad nagu varesed, rongad, merikajakad ja teised hõbekajakad, samuti üha sagedamini saartele jäävad rebased. Linnalindudele võib mõju avaldada toidubaasi vähenemine jäätmekäitluse paranemise korral. Ülemaailmselt on hõbekajakas soodsas seisundis, kuid langeva arvukusega.