Merikajakas

 

Merikajakas

Merikajakas on Eesti suurim kajakas, ta on umbes ronga suurune. Merikajaka nokk on kaunis sale, kollane, punase nasaralaiguga, jalad helekollased. Selg on tal hirmutekitavalt kiltkivimust ja ka tiivad on mustad, muidu on keha valge. Teda võime kohata üksnes merel, sisemaale ta ei tule. Alati leidub merikajakaid suurte linnade sadamates, kust nad koos väiksemate kajakatega ka laevu saatma lendavad. Lend on neil rahulike raskepäraste tiivalöökidega, aga sujuv. Saledad tiivad on seejuures lamedalt kaardus. Mõnikord jälitab see suur lind osavalt teisi linde. Merikajakas ujub sageli ning teeb seda hästi.

Ta on levinud kogu Atlandi ookeani põhjaosa ja viimasega ühenduses olevate merede rannikutel. Eestis oli ta varem suhteliselt haruldane, aga nüüd on ta arvukus pidevalt tõusnud ja ulatub juba üle poole tuhande. Osa neist elab kogu aasta Eesti rannavetes lahtistes kohtades, teised aga rändavad novembri lõpul või detsembri alguses soojema kliimaga aladele.

Kevadel saabuvad merikajakad oma pesitsuspaikadele märtsikuu teisel poolel, siis kui harilikult kõik ümberringi veel jääkaane all on. Paarid on selleks ajaks juba moodustunud ja need jäävad püsima ilmselt kogu eluajaks. Kevadise pulmamängu järel rajatakse kõrgemale rannaniidule, kaljule või laugkaldale, sageli kõrgemasse rohustusse pesa. See kujutab endast tegelikult lihtsalt suurt oksaraagudest, taimedest ja vetikatest tehtud kuhjatist. Peamiseks ehitusmaterjaliks ongi just Läänemere rannikule massiliselt välja uhutav põisadru. Pesad paiknevad meresaarel väikeste kolooniatena, harvem ka üksikult. Kui emalind aseme seestpoolt ka sulgedega vooderdanud on, siis algab munemine.

Merikajakas muneb harilikult aprilli lõpul 2...3 muna. Haudumisel, mis kestab 26...30 päeva, osalevad mõlemad vanemad. Pojad kooruvad erineval ajal ja nende arenguaste on väga veniv. Alles poolekuuselt tekib neile korralikum sulgkate ja lendamist õpivad nad 1,5...2 kuu vanuselt. Kuni sügiseste hulguränneteni või soojematele aladele lendamiseni jääb perekond aga kokku. Oma perekonda hakkavad noored merikajakad looma kolmandal eluaastal.

Merikajakas on küll kõigesööja, aga tema põhitoit on siiski kalad. Nii võib ta sageli ka kaluritele pahameelt tekitada, sest lõhub nende võrke ja sööb seest kalu. Peale selle teeb ta hulka kahju väiksematele kajakaliikidele, kelle poegi ja mune ta tihti ülbes rahus õgib, kartmata seejuures ka kogu koloonia rünnakut. Aga meresanitarina toob ta veeökosüsteemidele ka kasu. Kaitse alla ei ole see suur ja julge lind võetud, sest praegu talle arvestatavaid ohte pole.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri