Ööbik

Liiginimi eesti keeles Ööbik
Liiginimi ladina keelse Luscinia luscinia
Rahvapäraseid nimesid Sisask, õitsilind, kiriküüt, lakstigal, lauluisa, teopiits
Suurus Kehapikkus 15-17 cm, tiibade siruulatus 20-22,5 cm, kaal 24-31 g.
Levik Pesitseb Kesk- ja Ida-Euroopa maades ning Lääne-Siberi kesk- ja lõunaosas. Levila põhjapiiriks on Lõuna-Soome ja Lõuna-Rootsi. Eestis levinud ja tavaline haudelind. Talvitub Lõuna-Aafrika savannides suhteliselt väiksel alal - peamiselt Zambias ja selle ümbruses
Arvukus Eestis pesitseb 60 000 - 120 000 haudepaari.
Elupaik
Pesa ehitab jõeluhtade põõsastikesse, varjulistesse lehtpuuvõsadesse, hõredatesse metsadesse, puisniitudele, suurtesse parkidesse ja kalmistutele.
Ränne Rändlind. Eestisse saabub mai esimesel poolel, isaslind emaslinnust veidi varem. Lahkub augustis-septembris.
Toitumine Putuktoiduline. Otsib lehekõdust ja põõsaste madalamatelt okstelt ja lehtedelt mardikaid, eelkõige kärsaklasi, poilasi, naksurlasi, jooksiklasi. Meeldib süüa ka sipelgaid, hulkjalgseid, ämblike, kärbseid ja putukate vastseid. Sügisel toitub vähesel määral marjadest ja seemnetest.
Pesitsemine Pesa maapinnal puujuurte vahel või tihedalt läbipõimunud põõsaharudel maapinna lähedal. Pesa ehitab emaslind kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast, taimejuurtest, taimevillast, karvadest. Mais-juunis muneb 4-5 pruunikat-rohekat tumedate laikudega muna, mida 13-14 päeva haub. Pojad kooruvad juuli algul ja lahkuvad pesast 10-11 päeva pärast koorumist, oskamata veel lennata. Lennuoskuse omandavad u 16 päeva vanuselt.
Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all, kuid mõningase arvukuse languse tõttu on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedane liik. Suuremas mastaabis on liik siiski soodsas seisundis. Looduslikeks vaenlasteks on väikekiskjad, samuti hulkuvad kassid ja koerad.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri