| Liiginimi eesti
keeles |
Sinirind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Cyanecula svecica
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Ei ole teada. |
| Suurus |
Kehapikkus 13-14 cm, tiibade siruulatus
keskmiselt 23 cm, kaal 15-21 g. |
| Levik |
Laia levilaga Ida- ja Põhja-Euroopas,
Aasias ning Aafrikas tundra-, metsa-, stepi- ja poolkõrbevööndis.
Talvitusalad asuvad Lõuna-Aasias, Lähis-Idas ja Kesk-Aafrikas.
Eestis väikesearvuline ja kohati esinev haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 5-20 haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Sagedaimad elupaigad on jõe- ja
järvekallaste põõsastikud, kraavikallaste pajupõõsad, põõsasniidud,
põõsasood ja luhad, kinnikasvavate tiikide ja lompide ümbrus. |
| Ränne |
Saabub Eestisse aprilli lõpul või mai
alguses, lahkub septembri keskel. Osa linde on läbirändajad. |
| Toitumine |
Kõige meelsamini sööb ta erinevaid
putukaid, aga lepib ka teiste selgrootutega. Toitub peamiselt
maapinnal või põõsastel. |
Pesitsemine
|
Pesa maapinnal mõne varjava põõsa taga
või kraaviperves olevas lohus. Pesa on ehitatud enamasti
lähiümbruses kasvavad kuivanud rohukõrtest ja seest vooderdatud mõne
pehmema materjaliga. Mai lõpus-juuni alguses muneb emaslind 5-7
muna, mida ta üksi kaks nädalat haub. Pojad lennuvõimestuvad alates
juuni keskpaigast. |
| Ohustatus ja kaitse |
Liik ei ole
looduskaitse all. Eesti Punase Raamatu järgi on liik ohualdis.
|