Rohukoskel

Liiginimi eesti keeles Rohukoskel
Liiginimi ladina keeles Mergus serrator L.
Rahvapäraseid nimesid Rohukas, tuttpea, pikknina, heinkoskel, murukoskel
Kehamõõtmed Kuni hakisuurune, tiiva pikkus 21,5...26 cm.
Kehamass Tavaliselt 0,9...1,2 kg.
Levik Põhjapoolkera segametsade ja tundravööndi keskosa vahel okasmetsade vööndis. Eestis on rohukoskel lokaalselt levinud, peamiselt Lääne- Eesti saartel ja Põhja-Eesti rannikul.
Arvukus Arvukus on viimastel aastakümnetel kahanenud, umbes 500...1000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Elupaigaks on mererannik ja -saared.
Toitumine Toitub kaladest.
Pesitsemine Pesa ehitab maapinnale kadakate või magesõstrapõõsaste alla rohu sisse, võimaluse korral tehislikku punutud pesatunnelisse. Sigimisperiood on mais, nai lõpul pesas 8...12 valkjas-rohekaspruuni muna.
Areng Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja seejärel siirdub emaslind poegadega madalale rannikumerele hulkuma. Selleks ajaks on isaslinnud juba gruppidena sulgima läinud.
Koht ökosüsteemis Vaenlasteks röövlinnud ja pesitsusajal ka väikekiskjad. Jahilinnuna ei tule eriti arvesse, igal aastal kütitakse alates septembri algusest novembri lõpuni kümmekond lindu.
Ohustatus ja kaitse Looduskaitse alla ei kuulu.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri