Hänilane

 

Hänilane

Juba hänilase rahvapäraste nimetuste pikka rivi vaadates võib kindel olla, et ta on karjamaadega ja kariloomadega seotud: karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad ongi niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Linavästrikule omane on tal sage saba üles ja alla vibutamine. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata.

Meie koduloomadest on hänilane enam seotud lammaste ja veistega, kelle karju ta pidevalt saadab, sest nende läheduses leidub alati piisaval hulgal maitsvat toidupoolist. Tema toidulauale kuuluvad mitmesugused väheliikuvad selgrootud, eelkõige kärbsed, väikesed ämblikud ja mardikad. Neid leiab ta sagedamini kas rohurindest või siis päris maapinnalt.

Lend on hänilasel madal ja üles-alla lainetav. Välimuselt on ta väga sarnane linavästrikule: sihvakas väike lind. Erinevuseks on aga kollane üldvärv: alapool kollane või kollakas, selg kollakas- või pruunikashall, pikk saba on aga valge, nagu ka selgesti eristatav kulmutriip. Öeldakse ka, et hänilane on lihtsalt linavästriku kollane sugulane.

Oma pesa rajab hänilane maapinnale tiheda rohu sisse või siis mättale paksu rohtkatte varju. Pesapaikadele ilmub ta maikuu algul. Vundamendiks valib ta väikese pinnaselohu, millesse ehitab siis kuivadest kõrtest, niidutaimede juurtest ja ka igasugustest lehtedest kauni pesa. Mai keskel muneb ta sellesse harilikult 4...6 muna, neid hauduma peab emaslind üksinda. Isaslind valvab samal ajal hoolega territooriumi, et väiksemgi segaja või sissetungija koheselt minemapeletatud saaks.

Umbes 13 päeva pärast kooruvad pojad, kes on sama kaua, nagu neid hauti, veel pesas. Mõlemad vanemad käivad neid jõudumööda toitmas, emaslind ikka rohkem. Peale pesast lahkumist ei oska noored linnud veel kohe lennata. Selle õpivad nad selgeks juunikuu keskpaiku kui nad on mõni päev kõrges rohus ringi uidanud.

Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alguses ning sügisel lahkub septembris. Tema peamiseks talvitusalaks on Aafrika. Rändel lendab ta salkadena. Väga kasuliku kahjurputukate hävitajana on ta võetud looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri