Hall-kärbsenäpp

Liiginimi eesti keeles Hall-kärbsenäpp
Liiginimi ladina keeles Muscicapa striata
Rahvapäraseid nimesid Iitsak, kadkarästas, kabalind
Suurus Pikkus 14-17 cm, tiibade siruulatus 23-25 cm. Kaal 13-19 grammi.
Levik Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud Euroopas, Loode-Aafrikas ja Lääne-Aasias.
Arvukus Eestis pesitseb 150 000 - 250 000 paari aastas.
Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused kultuurpuistud ning looduslikest puistutest salu-lehtmetsad, salu-segametsad ja kuivad valgusrikkad nõmmemännikud. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga.
Ränne Rändlind, kes saabub Eestisse mai keskel ja lahkub alates augustist, aga hiljemalt oktoobris. Ränne toimub öösiti. Talvitusalad asuvad Kesk- ja Lõuna-Aafrikas.
Toitumine Põhitoiduks on väikesed lendavad putukad. Tabab saaki otse õhust, tehes varitsusoksalt lahkudes poolringi ja naastes tabatud putukaga samale oksale.
Pesitsemine ja areng
Pesakoha valib emaslind. Looduslikes puistutes on pesad puudes leiduvates poolõõnsustes, oksalohkudes ja muudes õnarustes. Inimasulates võib pesi leida hoonete katuste alustes, majade simssidel, ukse- ja aknaraamidel. Pesa ehitavad vanalinnud koos. Lihtne, hooletult punutud ehitis koosneb peentest raagudest, rõhukõrtest ja samblast. Kurnas on 3-7 muna. Munad on rohekas- või sinakasvalged, kirjatud punapruunide laikudega. Haudevältus 11-13 päeva. Haub enamasti emaslind. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena.
Koht ökosüsteemis Piirab puistutes taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla. Rahvusvaheline staatus "soodsas seisundis".

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri