Mänsak

You need Plug-In support

Mänsaku laul

 

Mänsak

Mänsak on mõnevõrra väiksem kui hakk ning peenema ja pikema nokaga. Mänsak on väga tüüpiline metsalind, ta hüpleb osavasti mööda okaspuude oksi ja ripub vahel kuusekäbide küljes. Ta on taiga iseloomulikumaid linde, kes Eestis on levinud eelkõige Saaremaal, Lääne-Eestis ja Vahe-Eestis. Vähesed paarid tegutsevad ka Alutaguse metsades. Eelistatult elab mänsak tihedates soistes kuusikutes või kuuse-segametsades. Tavaliselt on mänsak paikse eluviisiga, ringi uitab ta vaid lühimaaliselt. 

Pesa ehitamist alustab mänsak juba märtsi esimesel poolel. Selleks peitub ta kõige paksemasse metsatihnikusse, kus kogu pesitsemisaja peiduliselt elab. Mänsaku pesa asub tavaliselt kuuse otsas kuni 6 m kõrgusel ning koosneb väljastpoolt okstest ja raagudest ning seestpoolt pehmemast materjalist. Munad on helesinaka taustaga, rohekate, hallikate ja pruunikate laikudega. Mune haub emalind, alustades juba peale esimese või teise muna munemist. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kolmenädalastena. Pärast seda jäävad noored linnud veel oma pesa lähedusse ja alles suve lõpul asuvad pesakonnad hulkuma ja siirduvad pesapaigalt kaugemale. 

Mänsaku põhitoiduks on männi- ja kuuseseemned ning mitmesugused putukad. Armastab ka pähkleid, mistõttu pähklite valmimise aegu ilmub sageli sarapikesse, kus teda muudel aegadel ei nähta. Pähkleid kogub mänsak ka talvevarudeks. Oma panipaiku rajab ta maapinnale sambla ja sambliku alla, puukoore alla ja puuõõntesse. Peidetud pähklitest toitub mänsak talvel, rajades sügavaid lumealuseid urge, mõnikord isegi 60 m sügavusele! Osa panipaiku jääb aga lindude poolt avastamata ning nendes olevad seemned lähevad idanema. Sellega etendab mänsak suurt osa sarapuu levitamisel.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri