| Liiginimi eesti
keeles |
Suurkoovitaja |
| Liiginimi ladina
keeles |
Numenius arquata |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kõvernokk, koovi,
koovitaja |
| Suurus |
Kehapikkus 48-57 cm (sh nokk 9-15 cm),
tiibade siruulatus 89-106 cm. Kaal 415-980 g. |
| Levik |
Levikuala ulatub Iirimaast läänes Hiinani
idas. 3 Meil elutsev alamliik Numenius a. arquata pesitseb
laialdastel aladel Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas, Ukrainast
põhjapolaarjooneni ja Iirimaast Uurali mäestikuni Siberis. Talvitub
peamiselt Lääne-Euroopas, Vahemere ümbruses ja Lääne-Aafrikas kuni
Mauritaaniani. Väike osa Euroopa populatsioonist talvitub
regulaarselt Islandil, Norras ja Fääri saartel. Eestis kõikjal
levinud, kuid tema arvukus pole kuskil kõrge. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 800-1200 haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Üle Eesti hajusalt
levinud haudelind, kes asustab suuremaid avamaastikke
(kultuurmaastik, jõeluhad, rannaniidud jmt). Väga ettevaatlik
lind. Maapinnal liigub aeglaste sammudega, mõnikord kaua ühel
kohal seisatades.
|
| Ränne |
Rändlind. Saabub
tavaliselt märtsi jooksul, harvem aprilli alguses. Äraränne algab
juuni lõpus ja kestab umbes 4 kuud.
|
| Toitumine |
Pehmed taimeosad, seemned, marjad ja
selgroogsed loomad ning nende vastsed. |
| Pesitsemine |
Kevadel pärast saabumist algavad
mängulennud. Pesitseb enamasti üksikute paaridena, pesad rajatakse
niisketele niitudele, soodesse. Lohukujulisse hõreda vooderdisega
pessa muneb emaslind 1-3 päevaste vaheaegadega neli oliivrohelise
taustaga pruunilaigulist muna, mida haub 26-28 päeva. Pojad kooruvad
2-4 ööpäeva jooksul. Emaslind lahkub pesakonna juurest kümmekond
päeva pärast poegade koorumist ja jätab nad isaslinnu hooldada.
Pärast seda liiguvad linnud varjulisematesse elupaikadesse, kus
liituvad gruppidesse. Pojad lennuvõimestuvad juuni lõpus või juuli
esimesel poolel. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub kaitstavate
liikide III kategooriasse. Globaalsete ohuhinnangute järgi on tegu
ohulähedase liigiga, Eesti sigiv asurkond aga väljasuremisohus.
|