Suurkoovitaja

Liiginimi eesti keeles Suurkoovitaja
Liiginimi ladina keeles Numenius arquata
Rahvapäraseid nimesid Kõvernokk, koovi, koovitaja
Kehamõõtmed Tiiva pikkus on 28...33 cm, emaslinnud on isaslindudest veidi suuremad.
Kehamass 750...920 grammi
Levik Liik on levinud Euraasia metsa- ja stepivööndis (Kasahstanis ka poolkõrbes olevate veekogude ümbruses) alates Lääne-Prantsusmaast, Briti saartest, Islandist ja Skandinaaviast kuni Mandzuuriani. Euroopas jõuab põhjapiirile Lõuna-Lapimaal, Valge mere ääres ja Põhja-Uuralis, lõunapiir kulgeb mööda Doonaud, läbi Krimmi ja Volga alamjooksul. Eestis on suurkoovitaja levinud kõikjal, kuid tema arvukus pole kusagil kõrge.
Arvukus Täpsed andmed puuduvad. Linnu arvukus on viimaste aastate suhtelisel hinnangul langenud.
Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab niiskeid paiku, nagu rabad, niidud, luhad. Pesi on leitud ka kultuurheina- ja orasepõldudel. Suurkoovitaja on väga ettevaatlik lind, lähenevat inimest märgates tõuseb kohe lendu. Sealjuures laseb lind kuuldavale valju ja meloodilise "kuii". Maapinnal liigub suurkoovitaja aeglaste sammudega, mõnikord kaua ühel kohal seisatades. Pärast linnu saabumist algavad kevadel mängulennud. Isane tõuseb värelevail tiivul kaldjoones õhku, lendab ringiratast, lastes kogu aja kuuldavale valjusid trillereid, mis ajuti meenutavad varsa hirnumist.
Ränne Suurkoovitaja on rändlind. Talvitab lind osalt Inglismaal, ent lindude põhimass rändab Aafrika idarannikule, Lõuna-Aasia ja Suurte Sunda saarte rannikutele. Hulk isendeid jääb talvituspiirkondadesse ka suveperioodiks. Suurkoovitaja lahkub meilt augustis ja saabub aprillis.
Toitumine Toitub pehmetest taimeosadest, selgrootutest loomadest.
Pesitsemine Lind pesitseb enamasti üksikute paaridena, pesad rajatakse niisketele niitudele, soodesse. Lohukujulises hõreda vooderdisega pesas on neli oliivrohelise taustaga pruunilaigulist muna. Munad munetakse 1...3päevaste vaheaegadega, haudumine aga vältab sõltuvalt ilmastikust 26...28 päeva. Pojad kooruvad 2...4 ööpäeva jooksul.
Areng Emaslind lahkub pesakonna juurest kümmekond päeva pärast poegade koorumist ja need jäävad isaslinnu hooldada. Pärast seda liiguvad linnud varjulisematesse elupaikadesse, kus liituvad väiksematesse või suurematesse gruppidesse. Pojad lennuvõimestuvad juuni lõpul või juuli esimesel poolel.
Koht ökosüsteemis Suurkoovitaja peamisteks vaenlasteks on suuremad kullilised ning väikekiskjad.
Ohustatus ja kaitse Lind kuulub kaitstavate liikide III kategooria alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri