Lumekakk

Liiginimi eesti keeles Lumekakk
Liiginimi ladina keeles Nyctea scandiaca L.
Rahvapäraseid nimesid Valge öökull, lumekull
Kehamõõtmed Suur kakuline, peaaegu sama suur, kui kassikakk. Üldpikkus kuni 57 cm, tiib isaslinnul 38...44 cm, emaslinnul 42...46 cm.
Kehamass Tavaliselt 2,1...2,5 kg.
Levik Levikult on lumekakk tsirkumpolaarne. Ebajärjekindel läbirändaja. Siirderänded lõunapoolsetele aladele seotud lemmingute ikaldusaastatega põhjas. Saabub meile novembris, lahkub enamasti märtsis.
Arvukus Kuna ta on eksikülaline või invasioonilind, ei saa tema arvukust hinnata. 1971/72 a. talvel oli näiteks 6 kohtamisjuhtu ja seda peetakse väga heaks saavutuseks.
Elupaik ja eluviis Elupaigaks meresaared, lage mererannik, laiad loopealsed, lage- või põõsasraba. Aktiivne päeval. Lendab madalalt, saaki varitseb kividel, postidel, pinnasekühmudel, puude otsas.
Ränne Eestis vaid talikülaline, invasioonilind, kes iga aasta ei pruugi aga meile tulla. Saabub alates oktoobrist, lahkub aprilliks.
Toitumine Toitub jänestest, kärplastest, hiirtest, mügridest, kuni pardisuurustest lindudest ja isegi kaladest (näiteks haug).
Pesitsemine ja areng Ehkki üksikuid isendeid on kohatud ka suvel, Eestis ta siiski arvatavasti ei pesitse. Seetõttu pole tema pesitsemise ja arengu kohta eriti palju teada.
Koht ökosüsteemis Looduslikke vaenlasi praktiliselt pole. Eestis talvitavaid linde võivad ohustada vaid ekstreemsed ilmastikutingimused.
Ohustatus ja kaitse Kuulub III kategooria kaitsealuste liikide hulka.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri