Liiginimi
eesti keeles |
Lumekakk |
Liiginimi
ladina keeles |
Nyctea
scandiaca L. |
Rahvapäraseid
nimesid |
Valge
öökull, lumekull |
Kehamõõtmed |
Suur kakuline, peaaegu sama suur, kui
kassikakk. Üldpikkus kuni 57 cm, tiib isaslinnul 38...44
cm, emaslinnul 42...46 cm. |
Kehamass |
Tavaliselt 2,1...2,5
kg. |
Levik |
Levikult
on lumekakk tsirkumpolaarne. Ebajärjekindel läbirändaja.
Siirderänded lõunapoolsetele aladele seotud lemmingute
ikaldusaastatega põhjas. Saabub meile novembris, lahkub
enamasti märtsis. |
Arvukus |
Kuna ta on eksikülaline või
invasioonilind, ei saa tema arvukust hinnata. 1971/72 a.
talvel oli näiteks 6 kohtamisjuhtu ja seda peetakse
väga heaks saavutuseks. |
Elupaik
ja eluviis |
Elupaigaks
meresaared, lage mererannik, laiad loopealsed, lage- või
põõsasraba. Aktiivne päeval. Lendab madalalt, saaki
varitseb kividel, postidel, pinnasekühmudel, puude
otsas. |
Ränne |
Eestis
vaid talikülaline, invasioonilind, kes iga aasta ei
pruugi aga meile tulla. Saabub alates oktoobrist, lahkub
aprilliks. |
Toitumine |
Toitub jänestest, kärplastest, hiirtest, mügridest, kuni pardisuurustest lindudest
ja isegi kaladest (näiteks haug).
|
Pesitsemine ja areng |
Ehkki üksikuid isendeid on kohatud ka
suvel, Eestis ta siiski arvatavasti ei pesitse. Seetõttu
pole tema pesitsemise ja arengu kohta eriti palju teada. |
Koht ökosüsteemis |
Looduslikke vaenlasi praktiliselt pole.
Eestis talvitavaid linde võivad ohustada vaid
ekstreemsed ilmastikutingimused. |
Ohustatus ja kaitse |
Kuulub III kategooria kaitsealuste
liikide hulka. |