Kivitäks

Liiginimi eesti keeles Kivitäks
Liiginimi ladina keeles Oenanthe oenanthe
Rahvapäraseid nimesid Kivihing, kivistik, sibulakaupmees, täks, kivitäkk, kivisaks, näkk, kivitriks, kivitikas, kivitikutaja, varetikk, aiatikk, kivinokkija, kivirähn, kivirästas, kitsekarjane, hiistakka, vihmapriks.
Suurus Kehapikkus 14-16,5 cm, tiibade siruulatus 29-32 cm. Kaal 19-26 grammi.
Levik Euraasia tundra-, metsastepi-, kõrbe- ja vahemerelises vööndis ja mägismaadel ning Põhja-Ameerika tundras. Talvitub Kesk- ja Ida-Aafrikas. Eestis levinud haudelind.
Arvukus Eestis pesitseb 15 000 - 25 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Avamaastikel, kuivadel aasadel, uhtorgudes, kinkude savinõlvadel, jõgede järskudel kallastel, lagedatel põlendikel ja jäätmaadel, sageli ka asulates. Maapinnal kulgeb hüpates, sageli nõksutab kehaga, vibutab sabaga ja laiutab sabasulgi. Isaslinnul on kevadel silmatorkav mitmekülgne mängulend.
Ränne Rändlind. Saabub aprilli jooksul. Augusti lõpul ja septembri algul ühinevad väikestesse salkadesse (20-25 isendit) ja peamiselt septembri teisel poolel (osa veel ka oktoobri esimesel poolel) lahkuvad. Osa isendeid on Eestis läbirändel, sügisene läbiränne lõpeb oktoobri alguses.
Toitumine Toitub maapinnal, harvem õhus. Saagiks väikesed selgrootud: peamiselt mardikad, kahetiivalised, liblikad, nende röövikud, kiletiivalised. Sügisel sööb ka marju.
Pesitsemine ja areng
Loodusmaastikul kasutab pesa asupaigana mitmesuguseid urgusid: näriliste vanu urge, kaldapääsukeste pesi, aga ka kiviaedu, kaljulõhesid ning kivihunnikuid. Asulates ehitab pesi nt hoonete katuseräästa alla, puuriitadesse, teeäärtesse laotud kivihunnikutesse jm. Paarid pesitsevad üksteisest suhteliselt kaugel. Poolkerajas pesa ehitatakse kuivadest kõrtest ja vooderdatakse taimevilla, sulgede ning karvadega. Maikuus muneb emaslind 5-7 muna, mida haub 13 päeva. Pesas toidetakse poegi 13-15 päeva, misjärel pesast välja ukerdades ei oska nad aga veel lennata. Lendamise õpivad esimesed noorlinnud selgeks juunikuu lõpuks. Seejärel alustab vanalinnupaar teise kurnaga.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu Eestis kaitstavate liikide hulka. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kuid arvukus on langemas.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri