Peoleo

Liiginimi eesti keeles Peoleo
Liiginimi ladina keeles Oriolus oriolus
Rahvapäraseid nimesid vihmakass, vihmarääk, kuuseööbik, pajuvares
Suurus Kehapikkus 22-25 cm, tiibade siruulatus keskmiselt 46 cm, kaal 68-84 grammi.
Levik Pesitseb Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias Altai mägede ning Iraanini. Euroopas hõlmab pesitsusala lääne-, kesk- ja lõunaosa. Põhjas ulatub levik Lõuna-Soomeni, liik puudub suuremas osas Suurbritanniast. Talvitusalad asuvad Aafrikas, lõuna pool Sahara kõrbe. Eestis levinud vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule.
Arvukus Eestis pesitseb 20 000 - 30 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Pesitseb leht- ja segametsades, kuivades männikutes, puisniitudel ja vanades parkides. Suuremates metsamassiivides eelistab metsaservi ja lagendike ümbrust.
Ränne Rändlind. Saabuvad tavaliselt maikuu jooksul, isased emastest veidi varem. Sügisel lahkuvad augusti teisel poolel.
Toitumine Põhitoiduks on putukad ja nende vastsed, vähemal määral ämblikud ja teised selgrootud. Suve teisel poolel sööb ka marju, eelistades küpseid kirsse ja mureleid.
Pesitsemine ja areng Pesa asub lehtpuu või männi võras, maapinnast kuni 16 m kõrgusel, tüvest eemal peente rõhtsate oksaharude vahel. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud. Materjalina kasutatakse kuivi rohukõrsi, kasetohtu, sammalt, aga ka nööri, takku ja paberiribasid. Pesa on kinnitatud oksale justkui kiik. Emaslind muneb pessa 3-5 läikivat, kreemjat hajusate pruunikate tähnidega muna, mida haub 13-15 päeva. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Pärast pesast lahkumist toidavad vanalinnud neid veel paari-kolme nädala jooksul.
Ohustatus ja kaitse Ei ole Eestis looduskaitse all, arvukus on tõusnud. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja stabiilse arvukusega.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri